Inimesed suurlinnades ja sipelgad oma kogukondades on ohus, kui sissetungivad mikroobid põhjustavad kiiresti levivaid haiguspuhanguid. Inimesed kaitsevad end nende eest kaitsepookimistega. Sama teevad sipelgad.
Pentti Kangasluoma: sipelgad noolivad haiguse ära
9. mai 2012, 04:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jani Kaaro on ajalehele Helsingin Sanomat teadusuudiseid vahendav ajakirjanik, kellelt olen varemgi tarkusi laenanud.
Sipelgate käitumist nakkusohu korral on uuritud alles mõne aasta jagu. Kaaro toetub austerlase Sylvia Cremeri uurimustele.
Üldiselt eraldatakse loomariigis haigestunud isend teistest, et vältida nakkust. Näib, et sipelgad käituvad risti vastupidi. Sipelgate süsteemi kutsutakse sotsiaalseks immuunsuseks.
Uurijad nakatasid tosinkond sipelgat mürgise seenega. Kohemaid ilmusid põetajad, kes hakkasid haigeid noolima. Nad võtsid seene-eosed suhu, keerutasid need palliks ja sülitasid välja.
Seoses sellega kandus koos nendega pessa väike kogus seene-eoseid, mis käivitasid immuunsüsteemid. Paari päeva jooksul oli kaitsevõime välja kujunenud kogu pesakonnas.
“Mine sipelga juurde, laisk, ja saa targaks!” kirjutab kristlaste pühakiri piibel. Kõik rahvad on täheldanud sipelgate usinust. Sipelgatel on isendeina olemas oma immuunsus ja lisaks veel kogukondlik immuunsüsteem.
Olen viimastel kuudel tutvunud Soome tervishoiu eri tahkudega.
Palju on ametioskusi, aga on ka patsientide tulv, arstide puudus – elementaarne tervishoiusüsteem mureneb. Kui on vaja kohest arstiabi, on lahenduseks erahaiglad, kus patsient maksab ise arstile suuremat tasu.
Minu arstiks on ajutiselt määratud eestlannast arst. Ei ole temaga artikli kirjutamise hetkeks veel kohtunud.