Kadri Simson: kuidas vähendada elektrihinna tõusu ootuses kodukulusid

Kadri Simson. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurtelt plakatitelt võis enne 2011. aasta riigikogu valimisi lugeda lubadust, et kodukulud võetakse kontrolli alla.

Lisaks reklaamiti monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seadust, mis lahendavat kõik tarbijate probleemid. Reaalsus vaatab aga meile vastu kommunaalkulude arvelt ning seal võib märgata kõike muud kui kulude vähenemist.

Statistikaameti andmetel mõjutasid 2012. aasta märtsis tarbijahinnaindeksit võrreldes eelmise aastaga kõige rohkem just eluasemele tehtavad kulutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Sellest omakorda kolm neljandikku andsid aastataguse ajaga võrreldes 17,7% kallinenud soojusenergia, 13,7% kallinenud elekter ja 11,7% kallinenud gaas.

Nüüd on IRLi juhitav majandusministeerium käivitanud eramajade renoveerimistoetuste programmi. Iseenesest on kiiduväärt, et valitsus üritab inimestele kodude soojapidavamaks muutmisel abikäe ulatada, kuid kahjuks jääb see siiski probleemi poolikuks lahendamiseks.

Esiteks on see vaid piisk meres, sest Eestis on üle 200 000 eramaja, aga toetust jagub vaid kolmesaja tarvis. Teiseks nõuab toetus majaomanikult suuri sissemakseid omaosalusena. Renoveerimistoetus ulatub kuni 40 protsendini tööde maksumusest, mis tähendab majaomanikule siiski suuri lisakulutusi.

Tõenäoliselt pole paljudel renoveerimist vajavate majade omanikel muud võimalust kui minna omaosaluse katmiseks pangast laenu küsima. Suuremahulise ja kalli renoveerimise korral võib tasuvusaeg ulatuda kümnetesse aastatesse ning tuleb arvestada, et pank ei pruugi ka kõigile inimestele laenu anda.

Lisaks peaks teatud juhtudel kaaluma, kas ehitise renoveerimine on üldse majanduslikult efektiivne lahendus. Majandusgeograaf Hardo Aasmäe on kommenteerinud, et Mustamäe paneelmajad ehitati 60ndatel ja kavandati esialgu 25 aastaks, kuid nüüd peetakse juba nende 50 aasta juubelit – elamiskõlbmatuks muutuvad hooned on endiselt alles. Sama lugu võib tekkida ka kehva kvaliteediga eramajadega: renoveeritakse ehitis, mille elu- ja kasutusiga on tegelikult möödas.

Riigipoolseid toetusmeetmeid välja töötades ei tohiks valitsus unustada aga ka võimalusi, mis vähendaksid nende inimeste kodukulusid, kes renoveerimistoetusest osa ei saa.

Kolleeg Erki Nool on renoveerimist kiites rõhutanud kolmandiku võrra väiksemaid küttekulusid, unustades samas viimaste aastate hinnatõusud. Elektriarved on viimase kolme aastaga kasvanud veerandi võrra ja seal on oma osa riigi otsustel: nii aktsiisi tõstmisel, Eesti Energiast dividendide väljavõtmisel kui ka võrgutasude tõusul, mis leidsid suures mahus aset pärast Eleringi eraldamist Eesti Energia omandist 2009. aasta lõpus.

Võib eeldada, et vähemalt niisama suur hinnatõus ootab ees ka gaasitarbijaid pärast võrkude eraldamist põhiettevõttest.

Kuulus (või kurikuulus?) monopolide ohjamise seadus on küll kõlava nimega ning kannab üllast ideed, kuid reaalselt on see andnud hoopis vastupidise tulemuse. Nimel on praktiliselt kõigis vee-ettevõtetes pärast seaduse rakendumist vee hinnad langemise asemel hoopis märgatavalt kerkinud.

Ettevõtte Raven OÜ, mis osutab vee- ja kanalisatsiooniteenust Aruküla ja Raasiku alevikus, Perila, Peningi ja Härma külas, pidi pärast seaduse rakendumist tõstma hinda 93,71%. Selle kurioosse näite kõrval on kõnekad ka näiteks Tartu ja Haapsalu, kus vee hind kerkis vastavalt 20 ja 30%.

2013. aastal avaneb Eesti elektriturg, mis ekspertide arvates tähendab tarbijatele veel vähemalt 30protsendilist elektrihinna tõusu. Paratamatult tõuseb siis lisaks kodukuludele ka kõigi teiste teenuste ja kaupade hind, sest tootmine läheb ettevõtjale oluliselt kallimaks.



Vale oleks rääkida elektrihinna tõusust kui paratamatusest – valitsusel on hoovad, mille abil sellele leevendust pakkuda. Praegu ületab elektri aktsiis üle nelja korra Euroopa Liidus sätestatud miinimumi, seda võiks langetada. Sellise ettepaneku oleme ka riigikogus teinud. Lisaks on võimalik korrigeerida võrgutasusid.

Kasutamaks ressursse efektiivselt ning viimaks kõrgeid kodukulusid reaalselt alla, tuleb toetusi rakendada koos meetmetega, mis aitavad hinnatõusu leevendada. Valitsusel on selleks võimalused olemas, vaid tahtmisest jääb puudu. Kuni elektri ja toasooja aktsiisi ei vähendata, jääbki “kodukulud alla” vaid kauniks valimisloosungiks.