Umbrohi passib ka patta panna

Võilillesalat Foto: Arvet Mägi

Juba mõni nädal on olnud soodne aeg esimeste mullast nina välja pistnud taimede korjamiseks. Nii mõnigi umbrohi osutub kasulikuks ja vitamiinirikkaks toiduaineks.

Karepa ravimtaimeaia perenaine ­Katrin Luke ütles, et kõige rohkem kasulikke aineid leidub just noortes lehtedes, olgu need siis naadi, võilille, põdrakanepi, mustsõstra või vaarika omad. “Kevadel on keldris seisnud juurviljadesse jäänud järele vähe kasulikke aineid, kuid palju väärtuslikku leidub just esimestes kasvama hakanud taimedes,” rääkis ta.

Naat ongi üks varasematest, mida kevadel tasub oma aiast või mõnelt lagendikult otsida ning noppida näiteks supi sisse või pirukasse panekuks. Katrin Luke soovitas proovida ka naadiomletti: hakitud lehed tuleb võis kergelt läbi kuumutada ning lahtiklopitud munad peale valada. Võib lisada keedetud riisi või juustu.

Võilill on aiapidajale ehk tüütu taim, kuid teda saab samuti mitmel huvitaval moel tarvitada. Kevadistest võilillejuurtest tasub valmistada kohvi, mis on kasulik sapierituse suurendamiseks. “Korjatud juured tuleb pesta, närvutada, tükeldada, kuivatada, röstida ning jahvatada,” loetles ­Katrin Luke kohvipuru valmistamise etappe. Valmis kohv maitseb pea samamoodi nagu viljakohv. Aga kuivatatud juured on magusad ja neid saab ka jahuks jahvatada ja toiduks kasutada.

Noored võilillelehed – eriti kui nad on kasvanud varjulisemas kohas ning seepärast vähem mõrud – sobivad suurepäraselt võileibade peale, pesto tegemiseks ja kõikvõimalikesse salatitesse.

Üks Katrini väljatöötatud võilillesalat valmib järgmiselt: segada suur peotäis hakitud võilillelehti 3 spl palsamiäädikaga, 6 spl oliiviõliga ja 2 spl suhkruga ning lasta neil pisut seista, seejärel segada hulka 100 g head tugevamat tüüpi riivjuustu, soovi korral lisada mõned tomativiilud ja musta pipart, basiilikulehti.

Kui ette satub õitsev iminõges, tasub noppida tema õisi, millel on seenbaktereid hävitav toime – õie võib lihtsalt ära süüa või panna mõnda salatisse. Kõrvenõgest soovitas aga Katrin Luke tervenisti kuivatada. Seejärel tuleks kuivad taimed läbi sõela ajades peenestada, nõnda et järele jäävad rootsud, mis võib ära visata, ning nõgesejahu, mida saab edukalt kasutada karaskite ja muffinite tegemiseks või kotlettidesse ja kastmetesse lisamiseks. “Kasutan nõgest ka supi sees. Panen tervena potti ja supi valmides võtan välja, siis on kõik kasulikud ained ning maitse juba supi sees,” rääkis Katrin Luke.



Maitsva kevadise salati saab valmistada, noppides kortslehti, murulauku ja noort põdrakanepit. Kõik taimed hakkida, lisada soola, suhkrut ja hapukoort. Saadud salat passib hästi liha kõrvale. Katrin Luke selgitas, et põdrakanep on kevadel energia- ja vitamiiniallikas, immuunsüsteemi tugevdaja ja hormonaalsüsteemi korrastav. Juunis on aga tema lehed ja õied põletikuvastase ja rahustava toimega.

Üha enam populaarsust koguv karulauk sobib Katrin Luke sõnul oivaliselt keedetud munade ja hapukoorega. Neist komponentidest saab valmistada salati, millele võib lisada ka kurki, redist, kartulit. Ürdivõi saamiseks soovitab Luke köögikombainis mikserdada omavahel suure peotäie karulauku, 250 g võid, 100 ml külmpressiõli, 1 tl meresoola.

Karulaugu asemel võib kasutada ka basiilikut, tilli, küüslauku, rohelist sibulat, peterselli. “Kui karulaugule lisada Parmesani, seemneid ja õli, saab hea pesto,” lisas ­Katrin Luke ning soovitas proovida karulauku ka suppides, võileiva peal või lihtsa vaevaga meisterdada tikuvõileibu, keerates singi- või suitsukalatüki karulaugulehte.

Kes aga üürikest aega kasvavat karulauku soovib aasta läbi süüa, võiks Katrini nõuande kohaselt karulaugulehed tervenisti külmutada ning tarvitama asudes kohe külmutatult purustada. Täpsemaid retsepte ravimtaimedest saab uurida veebilehelt www.ravimtaimeaed.ee.

Katrin Luke rõhutas, et ravimteede jaoks tuleb kindlasti korjata noori lehti, tema sõnul on sobilik aeg selleks umbes 10. juunini. Selleks ajaks peaksid vaarika-, mustsõstra- ja kaselehed olema kuivatamiseks varutud.