Farmerid paistavad silma erakordse visadusega

Nurkse küla talupidajad Riho Mangus ja Sirje Pahtma on asjatundliku piimakarja pidamise eest ka aukirja saanud.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Maakonnas tegutsevad talud kuuluvad lehma-


de piimatoodangu poolest Eesti parimate hulka. Tulemuste saamiseks on aastaid vaeva nähtud.


Möödunud aasta kokkuvõtete jär­gi andis mullu kõige rohkem pii­ma -10 265 kg lehma kohta - Kohala Suurfarm OÜ kari. 2008. aasta 8189 kiloga võrreldes on edasiminek maakonna suu­rim.


Kohala suurfarmi omaniku Mika Vehmaneni hinnangul on numb­rite taga aastatepikkune töö. "Kindlasti aretus, oleme ost­nud tõuloomi Hollandist ja Sak­samaalt, korraldanud täppis­sööt­mise, lehmi lüpsame kolm kor­da päevas," nimetas ta tegureid, mis piimaandi kergitavad.

"Os­kame ju ise lugeda ja kasutame asjatundjate abi," lisas farmiomanik. Poolteist aastat tagasi läks käiku vabapidamisega laut.

Nukraks muudab kümnendat aastat karjakasvatusega tegeleva Vehmaneni piimanduse olu­kord Eestis. "Teed pikka aega järjekindlalt tööd ja see kõik nul­litakse lühikese ajaga," ütles ta üha langeva piima kokku­os­tuhinna kohta.

Karjakasvatus on pika vinnaga äri. "Ei saa nii, et kui lehmad lüpsavad 10 000 kilo, ütled neile, et ärge nii palju pingutage, sest piima pole praegu vaja," arutles ta.

Töörügajad talunikud
Rägavere valla Nurkse küla taluniku Sirje Pahtma 85­pea­lises karjas andis lehm eelmisel aastal 8000 kg piima.

Farmiomaniku sõnul oli 2007. aasta 8200 kiloga lehma kohta veel parem, siis oldi piimatoodangu tõstmise poolest Eestis esimene ja pälviti koguni aukiri.

Üheksakümnendate alguses talu pidama hakanud pere pidi ületama mõnegi raskuse. Alustati nelja lehma ja kahe tiine mullikaga.

Praegu on laudas nii eesti mustakirjusid kui eesti punast tõugu lehmi.

"Kui tuli piimakvoot, kerkis lehma hind
21 000 kroonini. Siis ostsin järelmaksuga. Paarikümmend tuhandet krooni poleks jõudnud lehma eest korraga välja panna," meenutas Sirje Paht­ma.

Kaks aastat tagasi sai talus valmis vabapidamisega laut. Kõigepealt ehitati lüpsiplats ja piimaruum, loomi peeti siis ajutistes varjualustes. "Lehmad hakkasid kohe rohkem piima andma," kiitis Sirje Pahtma uut lauta.

"Varem meil polnud endal masinaid, tellisime teenustöid, nüüd on tehnika olemas."

Sirje Pahtma on hariduselt zootehnik ja püüab karjakasvatuses kursis olla kõige uuega ja seda oma farmis rakendada. Ta rõhutab ka, et üksi, ilma elukaaslase Riho Manguseta talus toime ei tuleks."

Auväärsed piimaandjad
Jõudluskontrolli aastakokkuvõttest võib leida Kadrina valla Sarapiku Piim OÜ karja kahe lehma - Emmeliine ja Arlinda nime.

Need piimaandjad paistavad silma kõrge eluea toodangu poolest. Emmeliine on sündinud 1998. ja Arlinda 1999. aastal ja oma elu jooksul piima andnud vastavalt 81 671 ja 78 535 kg.

"See polegi nii pikk aeg, meil on laudas ka 17 aasta vanuseid lehmi," arvab Sarapiku Piima omanik Anne Kullamägi. Tema sõnul peavad eakamad lehmad vanas laudas, kus loomad lõas, kauem vastu kui moodsais, kus karja lahtiselt peetakse.

"Vanadel lehmadel tekib vabapidamisel stress, nad ei kohane hästi," on Kullamägi märganud.

INFO: Tippkarjad

Karja suurus 21-50 lehma:
Priit ja Mairi Soosalu talu, 31 lehma, 2008. a toodang lehma kohta 9905 kg.
Küti Mõis OÜ, 41 lehma, 9040 kg. Karja suurus 51-100 lehma: Sir­je Pahtma talu, 85 lehma, 8000 kg.

Karja suurus üle 100 lehma:
Koha­la SF OÜ, 313 lehma, 10 265 kg.
Voore Mõis OÜ, 481 lehma, 10 202 kg.
Võhmuta PM AS, 300 lehma, 9581 kg.

Tagasi üles
Back