Minister toob Virumaa Muuseume Eestile eeskujuks

Priit Verlin (paremal) ja giid Aivar Ojavere tutvuvad Rakvere linnuse õuel suure härjavankriga. Foto: Aarne Mäe

Ants Leemets vedas kultuuriminister Rein Langiga pudeli šampanja peale kihla, et järgmisel aastal on Rakvere linnusel külastajaid rohkem kui äsja lennusadamas avatud meremuuseumil.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets ütles, et soovis kihla vedada kasti šampanja peale, kuid minister sellest panusest keeldus.

Virumaa Muuseumide juhi enesekindlust toidab teadmine, et linnuses käivad praegu ehitus- ja arendustööd, mis teevad selle turismiatraktsiooni veel vaatamisväärsemaks.

Ants Leemetsa sõnul peaksid tööd lõppema 7. juunil ja 15. juunile kavandatud avamisüritusel avaneb linnusekülastajale sootuks teine pilt kui varasematel aastatel. “Usume, et suudame linnust näidata paremas kvaliteedis kui enne,” kinnitas ta.

Uuendustest nimetas muuseumijuht linnuses välja pandavat hoiatussilti, et külastaja on sattunud XVI sajandisse ja see elu ei ole lihtne. Külastajal on võimalus panna omale märk, millega ta annab nõusoleku, et kõik linnuse töötajad võivad teda kasutada. “Sepp võib öelda, et hakka lõõtsa tõmbama, vahisõdur võib öelda, et puhasta püss ära, või seersant kamandab rivisse,” tõi Leemets näiteks. Kui inimene ei soovi enam kaasa mängida, võtab märgi lihtsalt ära ja keegi teda enam ei tülita.

Elu linnuses tahetakse korraldada nii, et vähemalt iga poole tunni tagant midagi juhtub. Osa sündmusi teavad inimesed ette, sest need on piletil kirjas. Osa aga tabab neid ootamatult. Näiteks linnuse rünnak. “Väravad lüüakse kinni, kõik jooksevad ja sagivad, käib tulistamine. Sel ajal ei saa keegi kuhugi minna,” selgitas Leemets, lisades, et oluliselt on täienenud ka muuseumi esemete hulk.

Alles äsja saabusid linnusesse suured härjavankrid, mille on valmistanud Lõuna-Eesti meistrid. Mõned asjad, nagu musketid, keskaegsed telgid ja massiivsed küünlajalad, on aga valmistatud suisa Indias.

Just neil päevil läks erinevate esemete peale kuulutatud riigihanke võitnud ettevõtja Priit Verlin Indiasse kohapeale vaatama, kuidas tööd edenevad, et kõik õigeks ajaks valmis saaks ja kohale jõuaks.

Lisaks kärudele, vankritele, kiivritele, relvadele ja muule on linnus saanud 80 uut kostüümi.

Leemetsa sõnul on linnuse töötajad läbinud mitmeid koolitusi. Näiteks tõi ta asjaolu, et kui varem oli raskusi hobusel takistuse ületamisega, siis nüüd see enam probleem ei ole.

“Praegu on konkurents muuseumide hulgas, eriti siin Põhja-Eestis, läinud väga karmiks,” jätkas Leemets. Tallinna lennusadam linnust küll ei mõjuta, kuid kindlasti avaldab mõju pealinnas tegutsevale kunstimuuseumile ja vabaõhumuuseumile, kes olid sealkandis seni suuremad tegijad.

Rakvere linnus koos Palmse mõisaga on väljaspool Tallinna olnud Eesti edukamate muuseumide seas. See asjaolu, et Rakvere on pealinnast 100 kilomeetri kaugusel, annab Leemetsa hinnangul võimaluse kaasata külastajate hulka kruiisituriste, kes tahaksid peale Tallinna veel midagi Eestimaast näha.

Sihtasutus Virumaa Muuseumid asutati täpselt kümme aastat tagasi, olles esimene muuseum Eestis, mis alustas sihtasutusena. Alles nüüd on võetud sama siht ka mujal, sest kultuuriminister Rein Lang ütles üleeile riigikogus esinedes, et riigimuuseumide sihtasutuseks muutmine aitab praeguseid igavaid maakonnamuuseume muuta elavateks paikadeks.

“Tõsi on see, et Eesti muuseumimaastik vajab uuendamist. Paraku on Eestis muuseume, mis jäävad meie inimestele ebaatraktiivseteks, sest kaua sa ikka ühte ja sama loomatopist eri piirkondades vaatamas käid,” kõneles Lang, et maakonna muuseumide süsteem väljaspool Lääne-Virumaad on ajale jalgu jäänud.

Lang kinnitas, et muuseumid ei peaks sihtasutuse vormi kartma, sest mitmed edukad näited on juba ees.

Ta tõi eeskujuks just Virumaa Muuseume, Jõulumäe ­Tervisekeskust, aga ka siht­asutuseks muudetud Rakvere teatrimaja, Ugala ja Endla teatri.