Kiltsi mõisapargis algasid ulatuslikud korrastustööd

Eva Klaas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiltsi mõis.
Kiltsi mõis. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Eelmisel nädalal alustati Kiltsi mõisakooli pargis korrastus- ja taastamistöid, millest tähtsamad on pargi keskel asuva Õnneallika ning kooli vaheliste kõnniteede ehitamine, mõisa peamiste sissesõiduteede rajamise lõpetamine ja murupindade taastamine.
 

Muruplatsid rajatakse kõnniteede vahele. Käigurajad, mis ei sobi pargi ajaloolise kontseptsiooniga, võetakse üles ja haljastatakse muruga.

Valmib piduliku sissesõidutee viimane osa – niinimetatud auring – ning korda saab peahoonest lõunas paiknev pargiala, mida kasutavad nii kooliõpilased kui mõisat külastavad turistid kõige rohkem.

Mullu sai Väike-Maarja vald keskkonnainvesteeringute keskuselt pargi korrastamiseks ligi 60 000 eurot toetust, valla omaosalus on üle 7000 euro.

Väike-Maarja valla keskkonnanõunik Leie Nõmmiste ütles, et töid teeb OÜ Sõmeru Vara ning need peavad lõppema juuli alguseks.

Kiltsi mõisapark on loodus- ja muinsuskaitse all ning see on umbes 9 hektarit suur. Nõmmiste selgitas, et 2009. aastal valmisid pargi dendroloogiline uuring ja põhiprojekt, mille põhjal on eesmärgiks taastada Adam Johann von Krusensterni aegne vabakujuline inglise stiilis park. Töid tuleb teha vähemalt neljas osas ja mitmel aastal.

19. sajandi lõpus oli Kiltsi mõisa omanikuks admiral A. J. von Krusenstern ning tema eestvedamisel rajati looklevate teede ja vabakujuliste murualadega inglise stiilis mõisapark.

1930ndatel kujundatati park kooliaiaks: sinna istutatati marjapõõsaid ja viljapuid ning peahoone ette gruppidena põõsaid. Sõjaeelse Eesti vabariigi ajast pärineb ka karusmarjaallee.

Suuremad muutused Kiltsi mõisas ja pargi territooriumil said alguse Nõukogude ajal, siis muudeti pargi üldist kompositsiooni ning suurt rõhku pandi juurviljade ja puuviljade kasvatamisele.

Peahoone külgedele ja ette istutati põõsaid ja lilli. 20. sajandi keskpaigast alates vähenes ka pargi kasutatav pind, olulisel määral muudeti teede struktuuri, see tähendab, et looklevad teed asendusid joonsirgetega.
 

Märksõnad

Tagasi üles