Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427063t1h217a.png)
/nginx/o/2010/07/14/401604t1hcb83.jpg)
Nüüd siis on pea igaühel meil siin võimalus Google Mapsi rakenduse abil igasse tänava- ja külateenurka piiluda. Ühest küljest on tore, kui moodsad vahendid inimeste elu mugavaks teevad.
Näiteks vajalikku sihtkohta otsides saab nüüd ka vaadata, milline otsitav koht või maja välja näeb. Kohalesõitmine on lihtne, sest ei pea tänavatel laveerima ega mõtlema, kas paik on ikka õige.
Teisalt liigitub Google’i abiga tänavatel ja koduaedades kolamine inimese lõputu uudishimu ja nuhkimisharjumuse alla.
Nagu meile meeldib suhtlusportaalides teiste elus sobrada, nii pole enamikul midagi ka selle vastu, et Google’i abil naabrite kodu oma tuppa tuua.
Erinevalt suhtlusportaalidest pole Google’i rakendusse riputatud pildid pandud sinna fotodel olijatega kooskõlastades: inimestelt ei ole küsitud, kas nad tahavad oma kodu miljonitele inimestele vahtida anda.
Samas, kui tegemist on avaliku ruumiga ja kellegi privaatsust otseselt ei rikuta, polegi ehk paanikaks põhjust. Näod on ju udused, sõidukite numbrimärgid samuti. Aga kas udune silmnägu siiski varjab inimese identiteeti piisavalt? Kas noolte abil kellegi maja ümber luusimine ikka säilitab selle elanike privaatsuse?
Teisalt on jäädvustatud üksnes hetk nagu stoppkaader. Facebooki topivad inimesed ise enda kohta enamasti palju kompromiteerivamat materjali.
Aga need, kes end häirituna tunnevad, saavad lasta nii enda kui oma auto ja maja Google’i rakendusest eemaldada.
Google, turvakaamerad, pangakaardid, mobiilid, vabaduses vangid, võru ümber jala – ühest küljest võib seda kõike toredaks pidada, teisalt aga käsitleda vaikse püüdena piirata inimese isiklikku vabadust.
Jalavõru vangil võib tähendada riigi raha kokkuhoidu, aga ka vanglapiiride laiendamist.
Samas on igasugused tehnoloogilised uuendused inimkonda teeninud ning alati olnud seotud riskiga. Ehk siiski pigem riskida kui säilitada status quo’d, toimides vanaviisi ja kindla peale.
Hinnanguid uudsetele nähtustele ei tasuks anda liiga vara. Küll elu näitab ise nende head ja vead kätte.