Peagi algab pikk koolivaheaeg. Mis võiks linnalapse jaoks olla toredam kui veeta vähemalt osa puhkusest maal vanaema juures, kus saab joosta ringi niipalju, kui süda lustib, sõita jalgrattaga, süüa peenralt maasikaid ning põõsast mustsõstraid, ööbida telgis ja käia lähedal olevas järves ujumas.
9aastase tütre ja 10aastase poja ema rääkis, et varem ei jõudnud lapsed ära oodata, mil maale pääseb, nüüd on tekkinud probleeme.
Lapsed ei ole nõus sellega, et maal ei ole arvutit, ei saa arvutimänge mängida ega suhtlusvõrgustikes sõpradega suhelda, samuti videoid vaadata. Poeg olla kurtnud ka, et vanaema ei lase nii palju televiisorit vaadata, kui ta tahaks.
“Olen rääkinud küll, et peale arvutis olemise on ka palju muud huvitavat, aga nad leiavad, et jalgrattaga sõit on igav ning mis sellest luuremängust ikka mängida,” on ema mures.