Juhan läheb Jukule külla, tagasi kooli

Teiste seas astub esmaspäeval õpetajarolli ka Viru vangla direktor Ed­vard Remsel.

FOTO: TAIRO LUTTER/VIRUMAA TEATAJA

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea - nii ütleb vanasõna. Palju on ka sellist, mida Juku õppides teada ei saa ja seda Juhan talle esmaspäeval "Tagasi kooli" päeval räägibki.


Esmaspäeval, 23. veebruaril on koolides külalisõpetajate päev, mil erinevate elualade esindajad jagavad õpilastega oma kogemusi.


Lääne-Virumaal on ettevõtmisega liitunud 10 kooli: Vinni-Pajusti gümnaasium, Tudu põhikool, Lasila põhikool, Uhtna põhikool, Haljala gümnaasium, Jäneda kool, Põlula kool, Rakvere reaalgümnaasium, Rakvere gümnaasium, Rakvere eragümnaasium.

Enamikus koolides on kaks-kolm külalisõpetajat, Rakvere gümnaasiumis ligi 30, väikeses Põlula koolis koguni 19.

Tullakse hea meelega

"See on väga suur number, lausa uskumatult suur," ütles Põ­lula kooli huvijuht Merje Kallip.

"Püüdsime leida võimalikult erinevate elukutsete esindajaid, et oleks huvitavam," rääkis ta.

Nii astuvad klassi ette endast rääkima Rakvere politseikonstaabel Natalja Pletnjova, Afganistanis missioonil käinud sõjaväelane Erik Abroi ja lennundusspetsialist Peeter Pajula. Peale vilistlaste ka näiteks vallavanem Jüri Landberg.

Eesti Lennuakadeemias töötav Peeter Paju­la kavatseb oma antavas tun­nis rääkida len­nun­dusest Eestis, samuti erinevatest õp­pimis­või­ma­lustest.

"Kui ma Saksamaal õppisin, siis andsid meile loenguid ainult prak­tikud ja minu arvates on see hea, kui räägitakse sellest, millega tegeletakse, see on hoopis midagi muud," tõi ta näite, miks otsustas osaleda.

Lisaks pani ta südamele, et arvamus, et maakooliõpilasel on piiratud võimalused, on väär. "Kui sul on ikka sisemine vedru olemas, siis on kõik võimalik."

Rakvere güm­­naasiumi õp­pe­ala­juha­taja Kadi Kruus­maa tundis hea­meelt, et külalisõpetajate seas on palju mehi. "Koolides on­ vähe meesõpetajaid, nüüd sei­savad laste ees mehed ja räägi­vad huvitavatel teemadel."

Pea­legi saavad lapsevanemad panna end õpetaja rolli ja proovida, mis tunne on klassi ees seista.

Sama kooli õpetaja Kiira Tor­mi­lind ütles, et enamus, kellega ühendust võeti, olid kohe nõus tulema.

Ühendab põlvkondi
Nõnda on kodukooli üle pika aja külastamas Aili Vint. Õpilaste ette astuvad veel geoloog Kalle Suuroja, Tartu ülikooli sotsioloog Rein Murakas, ärimees Gert Tiivas, Rakvere haigla vanemõde Raina Liblik.

"Meie vilistlastele ei ole see oma sisult uus üritus. Nad on alati ja hea meelega käinud õpilaskonverentsidel rääkimas," lisas ta.

Vinni-Pajusti gümnaasiumis astub üles etiketiekspert ja õppejõud Tiina Tšatšua. "Mäletan vägagi hästi, kui huvitavad olid need tunnid, kui meil oli koolis külaline," põhjendas ta päeval osalemist.

Estonian Business Schoolis, kus ta õppejõuna töötab, tekkis ka arutelu, mida noored tahaksid teada lisaks koolis õpitule, et esimesed iseseisvad sammud ülikooli või ametikooli astumisel, samuti töökoha otsingutel oleksid meeldivad. "Üheskoos siis püüdsime kokku panna võimalikult huvitava koolitunni."

Uhtna põhikoolis esineb esmaspäeval seitse uut õpetajat. "See päev annab õpilastele uue kogemuse, kui nende ees seisavad uued inimesed. Kooli vilistlastel palusin jutu sisse panna omagi koolikogemusi, et ühendada erinevaid lendusid," selgitas kooli õppealajuhataja Sirje Rebane.

Teiste seas tuleb Uhtnasse "kooli tagasi" ka Viru vangla direktor Ed­vard Remsel, 1990­ndate alguses töötas ta seal õpetajana.

"Olin meeleldi nõus. Tunnis kavatsen rääkida tööst riigi sisejulgeoleku tagamisel ja meie igapäevasest turvalisusest, juttu tuleb loomulikult ka missioonitundega van­glaametniku elu­kutsest ja ehk tänu varasemale töökogemusele politseitööstki," rääkis Remsel.

Samuti kavatseb ta juttu teha noorte kuritegevusest ja ennetustööst. "Need teemad on olnud noorte jaoks alati põnevad ja on iga päev palju pahelisust pakkuvas elus ehk distsiplineerivad ning korrale kutsuvad."

Noortele annab seal tunni ka vilistlane Andra Reinomägi, kes töötab sotsiaalministeeriumi analüütikuna.

"Ettevõtmises kutsus mind osalema minu esimene õpetaja Sirje Rebane. Haarasin võimalusest kui põnevast väljakutsest kohe kinni. Leian, et selline algatus toetab inimeste vahel sidemete loomist ja säilimist. Mind paelus mõte minna tagasi kodukooli, sedapuhku küll juba ühe teise, suureks kasvanud inimesena."

Reinomägi sõnul tahab ta oma tunnis õpilastele südamele panna, et igaüks peab julgema unistada ja suurelt mõelda.

"Haridus on vahend oma unistuste ja eneseteostuseni jõudmiseks. Eestis antav haridus on üks maailma paremaid. Ent selleks, et tajuda paremini enda kohta maailmas, tuleb minna seda maailma avastama. Koguda teadmisi ja saada kogemusi nii Eestis kui väljaspool Eestit. Ning tulla siis tagasi."

Ta lisas, et peamine, et see, mida tehakse, oleks südamelähedane ja endale tähtis. Lennart Meri on öelnud, et oleme ise oma elu peremehed ja tuleviku kujundajad, täna rohkem kui eile ja homme palju rohkem kui täna. Reinamägi arvates peaks noored sellest oma sihte seades ka lähtuma.

Üle Eesti ootab 118 kooli enam kui 300 külalisõpetajat tundi andma. Kui eelmistel aastatel kutsuti õpilaste ette ühiskonna arvamusliidreid, siis tänavu pöörati tähelepanu kohalikul tasandil suhtlemisele.

Sihtasutuse Noored Kooli kommunikatsioonijuht Triin Noorkõiv ütles, et huvi päeva vastu oli suur, kuid võinuks olla suurem. "Paljudel koolidel on selleks päevaks juba varasemast tehtud omad plaanid."

Tema sõnul on tarvilik, et erinevate eluvaldkondade esindajad esineksid paljudes Eesti koolides. "Pole vahet, kas tegu on suure või väikese kooliga. Õpilased on ju igal pool ühesugused. Uusi mõtteid ja teistsuguseid tegelasi kulub igal pool ära," kinnitas Noorkõiv.

Tagasi üles
Back