Juhtkiri: Tagasi kooli

Pilt on illustratiivne.

FOTO: Artur Sadovski

Esmaspäeval tuleb paljudes meie koolides põnev külalisõpetajate päev. Valdavalt peavad oma erialaga seotud tundi vilistlased, olgu siis tegu lenduri, etiketiõpetaja või vallavanemaga.


Täiskasvanu saab minna taas oma kodu­kooli, näha ja tunnetada, mis on muutunud, ning tänastes õpilastes suudab värske lektor loodetavasti tekitada positiivse emotsiooni.



Lastele pakub selline tund kindlasti pisut enamat kui oma õpetaja kuulamine ja toob vaheldust koolipäeva. Ehk aitab see ka meie elust kohati väga kaugele jääva õppekava tasakaalustamiseks kooli pisut elulähedust tuua.



Pealegi, kui siis kas täitsa võõras ini­mene või ka natuke tuntum räägib sarnast juttu kui oma õpetaja või ema-isa, paneb see ehk koolilap­segi asju teise pilguga nägema.



"Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt va­jab meie kool toimivat suhetevõrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla," ütles seoses külalisõpetajate päe­vaga president Toomas Hendrik Ilves.

Paraku on haridusmured väga sageli kel­legi teise omad ja kool ning lastevanemad justkui eri leeris, kuigi ajada on ühine asi. Algklassides on side kooliga ehk tihedam, hiljem väiksem.

Paljud koolid ongi kaasanud lastevanemaid ja kohaliku elu tegelasi, kooli on kutsutud vanemaid, kes oma ametist räägivad või midagi koos õpilastega ette võtavad. Niisuguseid ettevõtmisi võiks aga olla tunduvalt rohkem. Koolidel pole üldjuhul ressursse, et palgata lektoreid, kindlasti on aga nii lastevanemate, vilistlaste kui kohalike elanike seas neid, kel kogemusi, teadmisi, oskusi, mida jagada.

Ja koolid võiks sagedamini saata sõnumi, et tegu pole oma asja ajavate kinniste asutustega.

Tagasi üles
Back