Ehitajad kergitavad Rakveres korterite üürihindu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvine ehitustegevus on toonud Rakverre ehitajaid üle Eesti, mis on andnud tõuke üürihindade tõusuks. Pildil Aqva Spa juurdeehitise rajamine, mis peaks valmima sügisel.
Suvine ehitustegevus on toonud Rakverre ehitajaid üle Eesti, mis on andnud tõuke üürihindade tõusuks. Pildil Aqva Spa juurdeehitise rajamine, mis peaks valmima sügisel. Foto: Meelis Meilbaum

Aqva Spa juurdeehitise rajamine, linna veeprojekti jätkumine ja Haljala teeristi ehitus on tõstnud Rakveres üürihinnad senisest kõrgemale.



Uus Maa Kinnisvarabüroo Rakvere esinduse esindaja Margus Punane nendib, et häid üüripindu napib ja lähiajal vabu üürikortereid valikusse ei lisandu.

“Linna veemajandusprojekt, Aqva Spa laiendus ning tööd Haljala teeristil on piirkonda toonud ehituse alltöövõtjaid, kes on hõivanud enamiku vabadest üüripindadest, suurenenud nõudlus on tõstnud ka üürihindu. Hetkel on tõesti selline olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumist,” annab Punane ülevaate üüriturust.

Eelnevat kokku võttes tähendab see seda, et saadaval on peamiselt kehvemas seisukorras ning eksklusiivsed korterid. Hinnavahemik on seinast seina: 100 eurost kuni 400 euroni. Kõige minevamat kaupa üüriturul – renoveeritud ja möbleeritud kahetoalist korterit praktiliselt saada ei ole, või kui on, siis leiavad need üürniku tundide jooksul.

“Nii sel kui eelmisel aastal oleme nõudluse elavnemist täheldanud, parim võimalus endale hea elamispind leida on sügistalvisel perioodil, mil on võimalik ehk hinnas veidi allagi saada,” soovitab Punane.

Ühetoaliste üürikorterite hinnad jäävad Rakveres praegu keskmiselt 100-130 euro piiresse, kahetoalised korterid aga võivad maksta juba kuni 250 eurot, sõltuvalt asukohast ning korteri üldisest seisukorrast. Omaette klassi moodustavad puuküttega korterid, nendele korteritele on välja kujunenud ka kindel huviliste ring.

“Puuküttega korterite puhul on võimalik kommunaalkulude arvelt saada suuremat kokkuhoidu, paljudel on endil võimalik hankida odavalt küttepuid, kütmist on võimalik ise reguleerida jne. See pole võib-olla nii mugav kui mõnes suures paneelmajas, kuid on osale inimestest meelepärane ning ka raha jääb rahakotti rohkem alles,” räägib kinnisvarabüroo Rakvere esinduse esindaja Margus Punane.

Kui Rakveres on üürihinnad tõusnud kohati isegi Tallinnaga võrreldavasse suurusjärku, siis Kunda linnas ja Tapal on olukord risti vastupidine – kuigi enamiku Kundas üürile antavate korterite hind jääb vahemikku 35-100 eurot, kuid ei ole harvad juhud, et korteri eest üüri ei küsita. Üürnik maksab vaid kommunaalkulude eest, seda ennekõike talveperioodil. Tapa ja Tamsalu piirkonnas tegutseva Pindi kinnisvaramaakleri Urmas Saarmetsa sõnul eelistavad korteriomanikud üha julgemalt üürnikena ehitajaid.

“Põhjus, miks paljud korteri üürileandjad eelistavad ehitajaid majutada, on ehitajate valmisolek maksta ette ära kogu üüritava perioodi eest – paarist kuust kuni poole aastani, sõltuvalt olukorrast. Samas ei pea korter olema ka läbinisti möbleeritud, mis on tavaüürniku puhul eelistatuim variant. Vähem tähtis pole tõik, et ehitajad on valmis maksma turu keskmisest pisut kõrgemat hinda,” selgitab Saarmets.

Sarnaselt Rakverele on ka Tapa linnas käimas suuremad ehitustööd – Tapa hooldekodu, linna veetorustik, kaitseväe objektid jne, millega seoses on vabad üüripinnad Saarmetsa sõnul linnas pea olematud.

Kuigi surve üürihindade kasvule on, ollakse buumiaegsetest keskmistest hinnatasemetest veel 20-30 protsenti maas.

“Euro tulekuga eelmise aasta alguses võis täheldada väikest hinnajõnksu ülespoole, kuid 2006.-2007. aasta hinnatasemeteni on veel ruumi minna – polnud harv juhus, kui kahetoalise korteri eest küsiti toona 3500 krooni üüri,” meenutab Margus Punane.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles