Paemuuseum loodi kaks aastakümmet tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tänavuse paekonverentsi tippsündmuseks tõotab kujuneda lubjapõletamine. Maapõletusahi valmis meister Ain Aasa kätetööna.
Tänavuse paekonverentsi tippsündmuseks tõotab kujuneda lubjapõletamine. Maapõletusahi valmis meister Ain Aasa kätetööna. Foto: Toomas Uudeberg

Porkuni paemuuseumi loomisest möödub 4. juunil 20 aastat, paekivi kuulutati Eesti rahvuskiviks täpselt kuu aega varem – neile sündmustele on pühendatud mitu ettevõtmist.



Äsja valmis peamiselt kohaliku meistri Ain Aasa kätetööna Tamsalu lubjapargis maapõletusahi. Peatselt algab ahju täitmine paekiviga.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg selgitas, et maa-ahi on tegelikult pargis kasutusel olnud ahju väike koopia, millega saab aga kõiki protsesse näidata.

Esimest  lubja näidispõletamist saab jälgida 25. mail, kui Porkuni koolis peetakse paekonverentsi.

“See ettevõtmine teeb kindlasti tänavuse paekonverentsi eriliseks. Kui Porkuni kooli mahub 70 osalejat, siis lubjapargis toimuvale üritusele oodatud kõik huvilised koos peredega,” rääkis MTÜ PAIK (Pandivere arendus- ja inkubatsioonikeskus) tegevjuht Aivar Niinemägi.

Lubjapõletusele eelneb temaatiline näitemäng “7 lubivalgukest ja pöialpoiss”.

Maapõletusahju ehitus ning näidispõletamistega alustamine on ühtlasi üks osa Tamsalu 500 aasta juubelile pühendatud üritustest.

Paekonverents on tänavu suuresti pühendatud just paekivi Eesti rahvuskiviks nimetamise ja Porkuni paemuuseumi rajamise 20. aastapäevale.

Kohal on president Arnold Rüütel, kes meenutab paekivi rahvuskiviks kuulutamise lugu; praegune riigikogu liige, Porkuni muuseumi asutamise eestvedaja Marko Pomerants räägib paemuuseumi loomise algusest ning selle tähtsusest.

Kõneldakse ka paemuuseumi arengust ja tänapäevast, Pandivere paeriigist, kuulata saab paekivi ja selle mitmesuguseid tahke tutvustavaid ettekandeid teadlastelt.

Aivar Niinemägi ütles, et paekonverents toimub 18. korda. Aastaid on seda peetud MTÜ PAIK eestvõttel piirkonna (Laevere, Rakke, Tamsalu, Väike-Maarja vald) eri paigus.

Hiljuti lõppes Porkuni- ja paekiviteemaline giidi- ja kodulookonkurss “Pajatusi paekivist”, millest võttis osa umbes veerandsada inimest üle Eesti.

Parimad osalesid konkursi lõppvoorus, mis peeti 5. mail Porkunis. Omatehtud luuletusega esines Karin Kriisa Põlula koolist, sama kooli näiteringi  õpilased Elys Sammul, Karin Kriisa ja Laura Kens esitasid oskuslikult ja stiilselt lahendatud näidendi “Intervjuu paekiviga”. Lapsed olid näidendi ka ise lavastanud.

Järvamaa giid Tiit Lumiste tutvustas põhjalikult paekivi ning tõi välja pae eripalgelisuse ja kasutusvõimalused. Enn Parve esituses kuulis sümbolistlikku lugu Porkuni asustajate kohtumisest paega.

“Äramärkimist väärivad ka oma kirjatöö isiklikust kokkupuutest paekiviga saatnud Hiiumaa õpilane Triin Jürimäe ja oma leitud kivi värvikalt kirjeldanud Renet Leiger Palade põhikoolist. Ladusalt kirjeldas paekivi tekkimist Anete Alavere Roela lasteaiast-põhikoolist,” kõneles Porkuni paemuuseumi töötaja ja loodusgiid Triin Sameli.

Paemuuseumi ja loodusmehe, idee autori Marek Vahula koostöös korraldatud konkursi eesmärk oli populariseerida paekivi, paemuuseumi, samuti Porkunit ja paepiirkonnaga seonduvat ning leida uusi lähenemisviise ja fakte.

Porkuni paemuuseumi juhataja Ella Vikk ütles, et žürii otsest võitjat välja ei kuulutatud, sest esiletõstetud tööd olid väga erinevad ning nendega oli vaeva nähtud. “Neis kõigis oli oluline sõnum paekivi kohta,” lausus Vikk.

Tänavu toimub paemuuseumis ka teisi juubelile pühendatud üritusi. Näiteks 4. juunil, Porkuni muuseumi 20. aastapäeval, avatakse näitus “Porkuni nimi geoloogilisel kaardil”.

Tagasi üles