Haljala vanavanemad koolitasid end peresuhetes

Vanaisa lapselapsega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Mullu sügisest tänavu kevadeni oli Haljala valla vanavanematel võimalus koos käia, et saada näpunäiteid selle kohta, kuidas olla toeks oma peres ning anda oma elutarkust edasi.

Tegemist oli Haljala valla päevakeskuses hasartmängumaksust rahastatud projektiga “Tark vanavanem - väärikas tugi peresuhetele”.

Haljala vallavalitsuse sotsiaaltöötaja Urve Vogti sõnul oli algselt planeeritud rühma suuruseks 20 inimest, kuid kohal käis regulaarselt 25.

“Tänapäeva ühiskonnale on iseloomulik linnastumine ja üha kiirenevad muutused, mis on toonud kaasa muudatusi nii inimeste elustiilis kui ka perekonna funktsioonides, struktuuris ja suhetes. Traditsioonilist perekonda iseloomustas selge sugupõlvede hierarhia: vanemad ja vanavanemad kujutasid endast vaieldamatuid autoriteete, lastelt nõuti sõnakuulelikkust ja allumist. Laste õigus ise oma elu korraldada on aga aasta-aastalt kasvanud ning enam ei kehti aastakümneid tagasi toiminud peremudelid ning kasvatusmeetodid,” rääkis Urve Vogt.

Tänased vanavanemad elavad sageli iseseisvalt, käivad tihti veel tööl ja elavad aktiivset ühiskondlikku elu. “Vanavanemad on üldjuhul jäänud kõrvale laste kasvatamisest ja peresuhetest,” nentis Vogt.

Projekti käigus said vanavanemad kokku tosinal korral ning neid koolitas psühholoog-nõustaja Kaja Altermann.
Vanavanemad said uusi teadmisi perekonna toimimisest, laste väärtushinnangute kujundamisest ja konfliktide lahendamisest.

Urve Vogti sõnul kasutasid mitmed ka individuaalse nõustamise võimalust ning said väga praktilist abi, millest reaalsetes situatsioonides ka kasu oli.

Et koolitaja Kaja Altermann on ühtlasi lektoriks TÜ Rakvere kolledžis esimese kursuse alushariduse pedagoogidele ja Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis (LVRKK) teise kursuse sotsiaaltöö tudengitele, oli tudengitel võimalus eakatele ka küsimusi esitada ning kujunes välja kolmepoolne diskussioon.

Noored esitasid elulisi küsimusi õnne, naiselikkuse, andestamise, väärika vananemise, elukogemuste jms kohta. Kirjavahetuse tulemusel sündis loovuslektooriumi seinalehele LVRKKs väljapanek, kus kolme põlvkonna sidusus kajastub.

“Õppeekskursiooni käigus külastasid eakad mõlemat kõrgkooli ning üks eakas rühmaliige kinkis erakogust LVRKK-le oma emale kuulunud koolipildi, millel on esimene Mõdriku kodumajanduskooli lõpetanud lend 1928. aastast. Arenes emotsionaalne side, mida ei osanud keegi ette aimata,” rääkis Urve Vogt.

Naistepäeval üllatasid Haljala koolilapsed projektis osalejaid aga kontserdiga, kusjuures lauljate hulgas oli ka eakate endi lapselapsi.