Toasoe veel ei odavne

Soojustorud

FOTO: Meelis Meilbaum

Rakvere Soojuse arengukava kohaselt peaks ülejärgmiseks küttehooajaks soojuse piirhind Rakveres langema enam kui 10 euro võrra megavatttunni kohta ja firma ise muutuma peamiselt võrguettevõtteks.


ASi Rakvere Soojus tegevjuht Aare Kongi rääkis, et seoses uute tootjate tulekuga Rakvere soojaturule väheneb Rakvere Soojuse omatoodang oluliselt ja firma on muutumas võrguettevõtteks, mis varustab kliente soojusega tipukoormuse ajal.

Rakvere Soojuse arengukava koostanud Aare Vabamägi ütles, et eelmisel talvel oli tarbitud soojusenergia tipukoormus 19,4 MW, Rakvere Soojusel endal on võimsust 25 MW soojusenergia tootmiseks. Viimasel kolmel talvel on Rakveres soojusenergiat kokku kulunud veidi alla 54 000 MWh.

“Arengu baasvariant on see, et võrku ostetakse umbes 36 000 MWh Fortumi Päikese tänava ja Rakvere piiritustehase koostootmisjaamast ning 12 000 MWh Päikese tänava biokütusejaamast, puudu jääb umbes 6000 MWh, mille toodab Rakvere Soojus ise maagaasist,” selgitas Vabamägi, lisades, et konkurentsiameti arvutusmudelit järgides sai ta sellise variandi korral toasooja võimalikuks käibemaksuta piirhinnaks 63 eurot MWh eest.

Praegu on soojusenergia piirhind Rakveres 72 eurot MWh eest, millele lisandub käibemaks. Reaalselt tasutava ehk käibemaksuga hinna puhul oleks järgmise aasta sügisel pärast koostootmisjaamade käivitumist MWh üle kümne euro odavam.

Vabamägi tõi esile, et Rakvere soojustorustikest on korrastatud vaid 46% ja ülejäänu renoveerimiseks on vaja investeerida umbes 4,5 miljonit eurot, kusjuures 2,7 miljonit eurot oleks vaja torustike jaoks järgmise viie aasta jooksul.

“Torustike renoveerimiseks on vaja igal juhul toetust küsida, sest neisse investeerimise tasuvusaeg on väga pikk, keskmiselt 20-30 aastat,” soovitas ekspert.

Praegu Rakvere Soojuse toodetavast soojusenergiast tarbivad umbes kaks kolmandikku kortermajad. “Kui korteriühistud kasutavad hoogsalt renoveerimistoetusi, võib elumajade osatähtsus soojuse tarbimises väga palju kokku kuivada,” märkis Aare Vabamägi.

Arengukavas on ette nähtud ka mitu võimalikku laienemiskava, neist ühte,  piiritustehasesse viivat torustikku juba ehitatakse.

Aare Vabamäe hinnangul võiks sellega liita Tallinna tänava katlamaja ja teatri katlamaja.

Lisaks võiks ühendada põhivõrguga Küti tänava ning järgmise sammuna Lennuki piirkonna. “Murru tänava soojustorustikuga külgnevad tarbijad võiksid kaugküttega liituda, üleüldse peaks Rakvere Soojus kaugkütte propageerimisel aktiivsem olema ja liitumine peaks muutuma liitujasõbralikumaks.”

Kõige paremaks laienemisvariandiks pidas Aare Vabamägi südalinna suurte tarbijate ehk veekeskuse, Grossi kaubamaja, Kroonikeskuse ja Nordea maja ühendamist kaugküttevõrguga, ainuüksi need neli objekti suurendaksid Rakvere Soojuse aastamahtu kaugelt üle kümne protsendi.

Kõige riskantsem ja kulukam laienemisvõimalus on aga soojustorustiku vedamine Näpi katlamajani. “See liidaks küll Näpi tarbijad ja selle äärde jääks päris palju võimalikke kliente, iseasi on, kui suur on nende huvi kaugküttega liituda,” kõneles spetsialist.

Soojusmajanduse valdkonnas eraettevõtjana tegutsev Rakvere linnavolikogu liige Valeri Vaselenko ütles, et suur töö on arengukava koostamisel ära tehtud. “Seda dokumenti on juba väga kaua oodatud, nüüd on vähemalt teada, kuhu suunas Rakvere Soojus liikuda kavatseb,” lausus ta.

Tagasi üles