Võsu vabatahtlikud pritsimehed said tuleristsed

Võsu põlise päästja Andrus Aasmäe hinnangul võinuks nüüdne postipõleng Sagadis suvel kuiva ilmaga väga halvasti lõppeda. Foto: Arvet Mägi

Teisipäeva õhtul süttis Vihula vallas Sagadi külas elektripost. Eelmise nädala kolma­päeval kadus Võsu päästekomando hoonelt riigiasutuse lipp ja kohal olnud ametnikest ei osanud keegi aimatagi, et vabatahtlikena kodukoldeid kaitsma jäänud pritsimehed peagi väljakutse saavad.

Võsu vastsete vabatahtlike esimesse lahingusse kihutasid ainult ässad: kohaliku tuletõrjeühingu esimees Valdek Kilk ja endiste kutseliste päästjate juht Andrus Aasmäe.
Praegu päästeteenistuse operatiivkorrapidaja ametit pidav Aasmäe rääkis, et valves olnud Kilk helistas talle ja koos sõideti sündmuskohale. Lähedal elava taluniku sõnul oli posti otsas käinud suur pauk ja tuli olnudki valla. Riik jättis Võsu vabatahtlikele pritsimeestele kaks sõidukit. Algul taheti piirduda ühega, kuid mõningase kauplemise peale jäeti rannamändide alla 30aastane paakauto ja 21 aastat vana ZiL.

Aasmäe sõnul oligi hea, et põles ainult elektripost, sest esimesel väljasõidul selgus, et õhuvoolik on katki, ja pump ei läinud käima. “Tehnika on vana ja oleks nüüd elumaja põlenud,” arutles Aasmäe, kelle hinnangul vedas veel sellega, et rohi on alles värske ja posti all oli maapind põlenud vaid mõne ruutmeetri ulatuses.

“Suvel kuivaga oleks suur jama olnud,” jätkas Aasmäe ja selgitas, et piirkond on lageda koha tõttu tuuline. Kuiv hein põleb nagu püssirohi. Aga lähedal on lisaks talule veel mitu silohoidlat.

Võsult Sagadisse on 9 kilomeetrit. Lähimatest kutselistest komandodest Rakverest ja Loksalt 30 kilomeetrit. Kõige probleemsemad on Vihula vallas Vergi ja Altja, kuhu jõudmiseks tuleb kutselistel päästjatel läbida 40 kilomeetrit.

Üheksast Eestis suletud komandost hakkasid vabatahtlikud pritsimehed tegutsema kolmes. Kuus piirkonda on jäetud kaitseta. Nii et – värisege, riigimehed.
Riigi maalt lahkumist kirjeldades Sagadi külavanem Hendrik Ots värve kokku ei hoidnud. Postipõlengust kuuldes tõdes ta murelikult, et lisaks päästjate lahkumisele pannakse maal kinni koole, lasteaedu, postkontoreid, poode. Sagadile kõige lähem gümnaasium on Haljalas, põhikool Võsul. Külavanema andmetel on Võsu põhikool juba mõnda aega hingitsenud.

“Panevad selle ka pikapeale kotti,” arvas ta.
Otsa sõnul peab maal elav inimene pidevalt oma elu ümber korraldama. Pikad sõidud kooli või poodigi nõuavad lisakulutusi. “Sagadis ei ole ammu enam poodi, meil käib kauplusbuss,” ütles Ots ja lisas, et eriti on seepärast hädas vanemad inimesed. Poodi saab vaid mõne korra nädalas.

“Mingi minister ütleski, et maal elamine pidi luksus olema,” meenutas Ots. “Eks me selles luksuses üritame siis võidelda,” sõnas ta ja küsis: “Kas inimestele selja keeranud riik ei karda, et kui tal on ükskord neid vaja, siis võivad inimesed riigile selja pöörata?”