Hea moosiga maitsevad kõik jogurtid hästi

Foto: Meelis Meilbaum

Kuna uus marjahooaeg on varsti käes ja sügavkülmik tuleb mullustest varudest tühjaks teha, testis Virumaa Teataja kuut maitsestamata jogurtit. Etteruttavalt olgu öeldud, et kui nii mõnigi kolleeg enne testi arvas, et küllap kõik maitsestamata piimatooted on ühte mekki, tekkisid siiski teistest selgelt eristuvad lemmikud.

Üheksa toimetuse töötajat maitses pimetestis kuut maitsestamata jogurtit naturaalsel kujul ning hiljem maasika toormoosi ja mustikatega. Kui ilma lisanditeta maitstud jogurtid jagunesid väga headeks ning üsna ebameeldivalt hapudeks, muutis moos igaühe neist suurepäraseks.
Kokkuvõtvalt tunnistasime parimaks kilohinna poolest kõige kallima jogurti Tere Natural –   vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurti, mis on pälvinud ka tiitli “Eesti parim piimatoode 2012”. Hinna poolest soodsaim Tere maitsestamata jogurt oli aga plusspunktide poolest teisel kohal. Nii et hinna järgi ei saa toote maitsvuse kohta siiski järeldusi teha.

1. Farmi maitsestamata jogurt (hind 1.64 kg), energiat 333 kJ/80 kcal, valke 3,7 g, rasvu 5,0 g, süsivesikuid 5,1 g *
Koostis: pastöriseeritud piim, lõssipulber, piimavalk, juuretis (sisaldab lisaks jogurtibakteritele ka probiootilisi piimhappebaktereid: L. acidophilus, Bifidobacterium bifidum, L. casei).
Meenutab välimuselt vedelat hapukoort ja mitmed leiavad sarnasust keefiriga või tunnistavad, et vähemalt “järelmaitse on pett”.

2. Valio Gefilus (2.34 kg), energiat 232 kJ/58 kcal, valgud 3,7g, süsivesikud 5 g, rasvad 2,5 g, suhkrud 5 g; Pääsukesemärk aastast 2008 (Tunnustatud Eesti Maitse).
Koostis: pastöriseeritud piim, lõssipulber, želatiin, juuretis, Lactobacillus rhamnosus GG (maailmas enim uuritud probiootiline bakter).
Näeb hea välja, hapu, kuid ebameeldivaid kõrvalmaitseid ei ole, pigem võib leida sarnasusi keefiriga.
3. Saidafarmi kodune jogurt (1.78), energiat 318 kJ/76 kcal, valgud 4,0 g, süsivesikud 6 g, rasvad 4 g; kannab Pääsukesemärki.
Koostis: mahepiim, juuretis
Väga vedel ja väga hapu, mitmed testijad leiavad enda jaoks pisut häiriva kõrvalmaitse. Kokkuvõttes jäi üheks kahest ebapopulaarsemast jogurtist.

4. Tere maitsestamata jogurt (1.58 kg) energiasisaldus 262 kJ/63 kcal, valgud 4,0 g, süsivesikud 4,9 g, rasvad 3 g ;  Koostis: piim, piimavalk, jogurti juuretis
On konsistentsilt paksem, mõni tunneb pisut kõrvalmaitset, mõni peab maitsetuks. Üldiselt arvatakse, et hea kasutada salatikastmena.

5. Tere Natural vähendatud laktoosisisaldusega maitsestamata jogurt (2.45 kg) 2,5%, energiasisaldus 242 kJ/58 kcal, valgud 4,0 g, süsivesikud 4,8 g, rasvad 2,5 g;  Koostis: piim, piimavalgud, juuretis
Ilus paks ja maheda maitsega. Mitmed tunnevad kerget magusat järelmaitset ning on valmis seda jogurtit ka lihtsalt niisama, ilma igasuguse lisandita sööma. Testijate absoluutne lemmik.

6. Alpenrose maitsestamata jogurt (1,73 kg) 2,5%, energiasisaldus 253 kJ/60 kcal, valgud 3,6 g, süsivesikud 5,2 g, rasvad 2,8 g
Koostis: pastöriseeritud piim, lõssipulber, jogurti juuretis, Bifidobacterium, L. acidophilus
Vaieldamatult kõigist jogurtitest kõige paksema konsistentsiga. Kui teised jogurtid olid võimelised voolama, siis seda sai lusikaga tõsta, kusjuures vähemasti testitav eksemplar meenutas eemalt vaadates kodujuustu oma tükkis koostise poolest. Kuigi väljanägemine testijaile ei meeldinud, siis maitseomaduste üle kõik proovijad ei kurtnud. Mõnigi leidis, et seda võiks kasutada koogitainas. Kokkuvõttes jäi aga üheks kahest ebapopulaarsest jogurtist.

* näitajad on 100 g toote kohta; Alpenrose hind on Rimist, ülejäänud Selverist.

Bakterid teevad õigel temperatuuril piimast jogurti

Maag Piimatööstuse tehnoloog Lauri Bobrovski selgitas jogurti valmimise protsessi: kõigepealt toorpiim kuumtöödeldakse, selle käigus hävitatakse piima mikrofloora,  sest see võib sisaldada inimesele kahjulikke baktereid. Piim jahutatakse hapnemistemperatuurile ja lisatakse juuretis, mis sisaldab spetsiaalseid jogurtibakterid, mis hakkavad piimas “tegutsema”.
“Bakterid toodetakse spetsiaalsetes tehastes,” nimetas ta. “Jogurti maitse ja tekstuuri suhtes on peale jogurti koostise just bakteritel oluline roll. Neid on ühes grammis jogurtis miljoneid. Meie seedimisele on nad äärmiselt olulised ja rikastavad meie mikrofloorat.”
Tihti lisatakse jogurtisse ka probiootilisi baktereid, millel on tuvastatud paremad omadused kui nn tavalistel jogurti bakteritel. “Probiootilised bakterid on palju elujõulisemad,” kinnitas ta ja lisas, et probiootilist jogurtit on eriti kasulik süüa pärast antibiootikumikuuri läbimist, kui ravimid on hävitanud meie mikrofloora ning jogurtis leiduvad bakterid aitavad seda taastada.
Maagi tehnoloog Rita Kallasmaa lisas, et probiootiliste bakterite ülesanne on teatud inimorganismile omaste protsesside toetamine hapendatud piimatoote tarbimisel.
“Igal piimhappebakteril on oma ülesanne fermentatsiooniprotsessis, enamik neist kääritab piimasuhkru ehk laktoosi piimhappeks, mõned neist annavad lisaks maitset, mõned tekstuuri ning aroomi,” rääkis ta.
Bobrovski soovitas tarbijal jogurtite seas orienteerumiseks uurida pakendilt erinevusi kalorsuses, rasva- ja valgusisalduses.
Tema sõnul võib maitsestamata jogurt, millesse inimene ise koduaia marju lisab, tunduda maitsestatud jogurtitega võrreldes emotsionaalselt tervislikum, kuid suurt alust selleks ei ole, kuna Eestis toodetavatesse jogurtitesse ei panda tänapäeval värvi- ega säilitusaineid. “Pisut lõhna- ja värvaineid võib sisaldada jogurtisse lisatav moos, aga see kogus on väga väike,” kinnitas ta.
“Minu isiklik seisukoht on ka see, et rasvasem toode on parem. See kogus kaloreid, millest lahjemat jogurtit valides loobume, sööme mitmekordselt teisi asju tarbides ära. Aga maitseomadused on palju paremad kõrgema rasvaprotsendiga toodetes. Tavalises jogurtis ei ole üle 5% rasva, Kreeka-Türgi tüüpi jogurtid on aga 10%,” rääkis Bobrovski.
Jogurt, mis on vähendatud laktoosisisaldusega, annab aga tema sõnul magusa järelmaitse.
Ka kodusel teel saab valmistada jogurtit. Selleks soovitab Rita Kallasmaa juuretisena  kasutada nn maitsestamata ja ilma lisanditeta “poejogurtit”.
“Kõigepealt võiks jogurtipiima kuumutada kõrgel temperatuuril (80-90*C), siis jahutada piim umbes 40*Cni ja lisada maitsestamata jogurt ehk juuretis. Oluline on see, et hapnemisprotsess käivituks ja kestaks teatud happesuse saavutamiseni (pH 4,6). Pärast soovitud happesuse saavutamist segatakse kalgend läbi ja jogurt jahutatakse võimalikult kiiresti maha,” kirjeldas Rita Kallasmaa.
Ta selgitas, et jogurtile annab konsistentsi piimarasva- ja piimavalgusisaldus ning maitset ja aroomi juuretis. Tööstuslikult valmistatud jogurt on tavaliselt pikema säilivusajaga ja stabiilse kvaliteediga, sest jogurtipiim on kuumtöödeldud ja tootmine kontrollitud. Samas annab kodusel teel valmistatud jogurtit rasvasisaldust varieerida, samuti mitmesuguste lisanditega.