Matkarajad Lääne-Virumaal

Matkarada. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Lahemaa matkarajad

Oandu loodusmetsarada (4,6 km)

Rada algab Koljaku–Sagadi–Altja teeristi juurest, rajale pääseb ka RMK Oandu looduskeskuse õuest. Ligi pool rajast on laudtee. Infotahvlid tutvustavad loodusliku metsa arengut ja elurikkust, pinnavorme ning metsloomade tegevuse jälgi.

Oandu koprarada (1 km)

Asub kilomeeter Oandult Altja poole ning on märgistatud kollase värviga. Annab ülevaate Altja jõe sügava oru elurikkusest ja kobraste tegevusest.

Taimetarga rada Oandul

Oandu looduskeskuse õuealal asuv paarisaja meetri pikkune rada, kus on siltidega varustatud palju kodumaiseid taimi.

Altja loodus- ja kultuurilooline rada (3,5 km)

Ainuke rannaala õpperada Lääne-Virumaal, kus matkates saab näha põlist kaluriküla, sealset rannamännikut ja kivist randa.

Õpperada algab Kiigemäe veerult, kuhu on paigaldatud ka õpperada tutvustav infostend. Rada renoveeriti eelmisel aastal, lähiajal valmivad suur raja alguse tahvel skeemiga ning kaheksa väikest infotahvlit.

Kõrve rada (80 kilomeetrit, alates juulist RMK matkatee esimene lõik)

Raja üks ots paikneb Oandul, teine Aegviidus. Alates juuli lõpust saab sellest üks osa pikast matkarajast, mis kulgeb RMK Matkatee nime all läbi kogu Eesti Iklasse, Läti piiri äärde.

Oandu–Võsu matkarada (9,5 kilomeetrit)

See on ühtlasi esimene lõik pikast Kõrve rajast, mille võib läbida nii jalgsi kui ka jalgrattal, talvel suuskadel. Rada algab Oandu karjamõisa vastast rajaväravast ja suundub alla ligi 10meetrisest Koljaku–Oandu astangust, aga matka saab alustada ka Võsult.

Võsu–Nõmmeveski matkarada (18 km)

Pika matkaraja teine lõik. Rada on mõeldud ennekõike jalgsi matkajale. Võimalik on matkata ka jalgrattal, kui märjematel, rööpalistel või lahtise liivaga kohtadel lükata ratast käekõrval. Matkarada algab RMK Võsu telkimisplatsilt.

Ojaäärse metsarada (3,5 km) ja matkarada (6 km)

Saavad alguse Ojaäärse loodusmaja õuelt. Radadel on huvipunktid, kus infotahvlid annavad ülevaate metsade loodusest ja ajaloost. Ojaäärse matkarada on metsaraja pikendus. Rajad ootavad järgmisel aastal rekonstrueerimist ja infoga varustamist.

Käsmu poolsaare rajad

Loodusradadel on võimalik liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Viru raba matkarada (3,5 km)

Rada algab Tallinna–Narva maanteelt Loksale viiva tee esimesel kilomeetril ja lõpeb Vana-Narva maantee ääres, poolteist kilomeetrit Loksa teelt Kemba poole. Raja keskel on vaatlustorn, kust avaneb vaade kogu rabale.

Võsu kultuuri- ja ajalooline rada

Tutvustab Võsu ja lähiümbruse kultuurilis-ajaloolisi objekte, mille juures on stendid ja infotahvlid.

Laekvere vald

Venevere matkarada (5 km)

Tähistatud lintidega ja olulisemates kohtades suunaviitadega. Rada kulgeb 1,5 km paralleelselt Avijõega. Jälgida saab kobraste tegevust. Rada on natuke metsik, seal on nii mõnigi puu maha jäetud, millest vaja üle astuda. Näha on palju metsa kasvukohatüüpe.

Kadrina vald

Neeruti matkarada

Asub Neeruti maastikukaitsealal Kadrina vallas.

Viitna looduse õpperada

Asub Viitna maastikukaitsealal. Matkata saab ümber Pikkjärve kulgevatel 2,5 km ja 7 km pikkustel radadel. Looduse õpperajal näeb mandrijää kujundatud mitmekesiseid pinnavorme, erineva toitelisusega mõhnadevahelisi järvi ja väga erinevaid metsakasvukohatüüpe.

Tamsalu vald

Energiarada Porkunis

Rada on 1,7 km pikk ning algab ja lõpeb paemuuseumi juures. Energiarada kulgeb ümber Porkuni järve loodeotsa, suundudes seejärel parkmetsa.

Rakvere linn

Rakvere tammiku ­õpperada

Matkarada tutvustab 150-220 aastat vanu tammesid. Rajal näeb erinevaid samblikke, taime- ja puuliike, liigirikast metsalinnustikku. Rakvere tammiku õpperajale jäävad ka Saksa sõdurite kalmistu ja küüditatutele püstitatud mälestusmärk “Okaskroon”.

Rägavere vald

Uljaste matkarada

Valida saab mitme marsruudi vahel.

Vinni vald

Roela looduse õpperada (umbes 5 km)

Viib külastaja vallseljakule ning tutvustab ainulaadset sinilillemännikut, aga annab ka ülevaate mõisast ja piirkonnaga seotud legendidest. Matkaja leiab teavet infotahvlitelt.

Seljamäe matkarada (5,5 km)

Asub Tudusoo maastikukaitsealal ja kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rajale jäävad puhkepaviljonid ja lõkkeplats. Osa rajast kulgeb laudteel.

Tapa vald

Jäneda Presidendi matkarada (10 km)

Aegviidust algav läbi Nelijärve Jänedale kulgev metsarada.

Rakke vald

Ao näkirada

Veematkarada, mis algab ja lõpeb Ao veskijärvel. Raja läbimiseks tuleb liikuda mööda Põltsamaa jõge, kraave ning Ao veski- ja paisjärve. Rajal tervitab parvedel kaheksa puutöömeistrite valmistatud näkki, mis annavad infot jõe- ja jõeelustiku kohta.

Seljamäe matkarada (üle 4 km)

Asub Piibe ja Rakvere–Tartu maantee vahelisel alal ning on märgistatud suunaviitadega. Matka võib alustada Piibe–Tartu maanteel Põltsamaa jõe silla juurest ja lõpetada Oljul Vägeva–Rakke maanteel või toimida vastupidi.

Lasterada Emumäel

Emumäe tipus on umbes 0,5 kilomeetri pikkune rada, kus on sildistatud puid ja põõsaid.

Väike-Maarja vald

Äntu-Nõmme looduse õpperada, millest on igale matkajale läbitavad Äntu looduse õpperada (6 km) ja Kaan- ja Umbjärve ring (4 km)

Äntu-Nõmme looduse õpperada paikneb metsarikkas oosistikus Väike-Maarjast 7-10 km lõuna ja kagu pool põhiliselt Äntu maastikukaitsealal. Äntu järvestikus on seitse looduslikku allikajärve, mis on Baltikumis unikaalsed.

Õpperada läbis mullu põhjaliku uuenduskuuri. Korrastati laudteed ja järvede ääres asuvad vaateplatvormid, Valgejärve ääres aga parandati ujumisvõimalusi.

Ebavere loodus-matkarada

Asub Ebavere maastikukaitsealal. Kogu raja pikkus on 5 km, samas on võimalik valida lühem tee. Parem on jalgsi matkata, kuid sõita saab ka jalgrattaga.

Simuna kooli looduse- ja õpperada (5 km)

Algab endise prügimäe juurest, pakub vaheldusrikkust.

Ülevaade ei pruugi olla täielik ning ei hõlma liikumisradu ega üksnes eravaldustel kulgevaid matkaradu.