Julged hundid näitasid end külarahvale

Pilt on illustratiivne. Kanada hundid Tallinna loomaaias. Foto: Liis Treimann/Postimees

Kolmapäeva hommikul nähti Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Hirla külas teed ületamas nelja hunti, ümberkaudsetesse küladesse on võsavillemid varemgi juhtunud.

Toimetusega võttis ühendust inimene, kes oli mures, et hundid on muutunud nii nahaalseks, et ei karda enam inimesigi.

"18. veebruari hommikul nähti Simuna piirkonnas Hirla külas neljapealist hundikarja. Samal hommikul umbes kella 9 ja 10 vahel nägi üks kohalik mees, kuidas üks hunt Hirla külas, täpsemalt Tammiku metsavahel, hakkas tee peale jooksma, kuid nähes autot, otsustas siiski tagasi pöörduda," kirjeldas ta.

Kohalikud mehed Väino ja Margo rääkisid, et olid nädalapäevad varem näinud kahte võsavillemit, kuid pidasid neid esmalt hallideks koerteks. Rohkem mehed ise hunte näinud pole, küll aga nende jälgi.

Hirla külas elav vanem naine kõneles, et oli näinud kahte võsavillemit mullu sügisel. "Tulid teine teiselt poolt teed, läksid üle põllu," lausus kohalik.

Lisaks on naine näinud kodukandis teisigi julgeid loomi: nii karu, kährikuid kui metssigu, kitsedest-põtradest rääkimata.

Koerad tuleks kinni panna
Simuna jahiühenduse esimees Raul Vahter kinnitas, et nende jahimaadel on sel nädalal jälgede järgi päris arvukalt hunte loendatud, võsavillemid on külastanud Simuna ümbruse külasid, viimati nähti neid kolmapäeva hommikul Hirla küla vahel. "Maanteed ületas küla vahel neli hunti," ütles Vahter.

Vahteri sõnul on tõenäosus, et võsavillemid võivad koduloomi rünnata, olemas. "Sügisel söödi ära üks Käru küla koer," nentis jahimees, täpsustades, et tegemist oli suurema hoovikoeraga.

Raul Vahter ütles, et inimesed saavad oma koeri ka ise kaitsta, võimaldades lemmikul elada piiratud alal. "Ma ei ole veel kuulnud ühestki huntide rünnakust üle koeraaia. Rünnakutest põldudel teistele koduloomadele ei ole samuti kuulnud, küll jäävad kadunuks need loomad, kes mingil põhjusel metsa satuvad," rääkis Vahter.

Hundi nägemise üle peaks rõõmustama
Tamsalu jahiühenduse esimees Jaan Villak ütles, et ettevaatliku ja kavala hundi nägemine on omaette sündmus. "Inimesed peaksid rõõmsad olema, et neil see võimalus on avanenud," arvas Villak.

Tema sõnul juhtuvad hundid majade ligidusse eelkõige selle tõttu, et neile sobilikke looduslikke elukohti on järjest vähemaks jäänud. Praegu aga mõjutab võsavillemite liikumist ka äsja lõppenud jooksuaeg ning see, et nad otsivad pesapaiku. Samuti käib hundijaht.

Kuigi hunte on päris palju, ei usu Villak, et nende hulk liiga suur oleks. "Liiga suurest arvukusest võib rääkida siis, kui hundid juba väga arvukalt koeri ja teisi koduloomi ründaksid. See, kui inimene korra hunti näeb ja ehmub, ei näita veel midagi," oli ta seisukohal.

Villak ütles, et inimesed peaksid oma koerad korralikult kodus ja kinni hoidma. Hulkuv koer võib langeda võsavillemite saagiks, kuid koerad murravad metsloomi huntidega samavõrd, kui mitte rohkem.

Rakvere jahindusklubi direktori Riho Reinbergi sõnul on tänavu Lääne-Virumaal kütitud kokku 13 hunti. Algselt väljastati seitse küttimisluba, kuid mitmel korral on saadud lisalimiiti. Kuni 28. veebruarini, jahihooaja lõpuni, on Lääne-Virumaal õigus küttida veel kokku kaheksa võsavillemit.

Üks Eesti hinnatumaid ulukispetsialiste Peep Männil kõneles, et vahepeal tõusis huntide arvukus kõrgele, kuid et Eestis on tänavusel jahihooajal kütitud kokku 130 hunti, on võsavillemeid parasjagu. Tema sõnul võib neid praegu Eestis elada 100-150.

Männil ütles, et võsavillemite rünnakud kodukoertele on harvad, hoopis tihedamini tuleb ette lammaste murdmist.