Abipäästjad kustutasid tuld ja vedasid voolikuliine

Nädalavahetusel Rakveres toimunud abipäästjate koolitus.

FOTO: Eva Klaas

Nädalavahetusel Rakveres toimunud abipäästjate koolitusel said huvilised aimu, kuidas käituda metsatulekahju või reostuse korral, aga ka näpunäiteid oma kodu kaitsmiseks.


Eestimaa Looduse Fondi (ELF) ja Päästeameti koostöös korraldatud õppusel osales üle kahekümne erinevas vanuses ning elualaga huvilise.

Projektijuht Antti Asu ütles, et on meeldiv, et inimesi, kes midagi ära tahavad teha, nii palju on. "Enamasti kolmandik kirja pannutest koolitusele ei tule, aga Rakveres tulid peaaegu kõik," sõnas Antti Asu.

Koolitusel osalenud rõõmustasid, et õpe sisaldas palju praktilist tegevust ning sai ise proovida voolikuid ühendada ning pulberkustutiga tuld tõrjuda.

Palmse mees Toivo Tubli ütles, et tema osales abipääastaja koolitusel seetõttu, et oskaks käituda juhul, kui mingi õnnetus peaks juhtuma.

Mees tegeleb offroadi ehk masinate maastikusõiduga. "On hea, kui tead, mis teha, kui näiteks oma autoga kogemata metsa põlema paned, kuigi selle juhtumise tõenäosus on väike. Võib-olla osalen tulevikus vabatahtlikuna ka näiteks metsatulekahju kustutamisel," sõnas Toivo Tubli.

Kuldar Põder tuli aga Rakveres toimunud koolitusele Tartust.

"Mida varem sellise asja läbi tehtud saab, seda parem," leidis mees, kes on käinud vabatahtlikuna abis nii raba kustutamas kui ka reostuse puhul linde päästmas.

"Õppustel on huvitavat isegi tavainimese jaoks, kes ei plaanigi kuhugi raba kustutama minna. Näiteks näidatakse, kuidas kasutada tule lämmatamiseks nii öelda esmaseid vahendeid nagu pulberkustuti ja tuletekk, ja räägitakse mida teha, kui tulekahju peaks puhkema, " sõnas Kuldar Põder. Ta lisas, et tegutseb vabatahtlikuna seetõttu, et talle meeldib inimesi aidata.

Ida-Eesti päästekeskuse koolitusbüroo juhataja Marek Martinson sõnas, et abipäästjatele korraldatakse õppusi seetõttu, et paljudel inimestel endal on huvi ja tahtmist osaleda päästeoperatsioonidel, olgu selleks siis rannikureostus või metsatulekahju.

"Nad tahavad ise välja tulla, oma panuse anda. Anname huvilistele algteadmised ning kui nad juba õnnetusele appi tulevad, siis on neid tunduvalt kergem juhendada ja neile tegevust anda. Koolituse saanutel on ettekujutus olemas, mis toimub," rääkis Martinson.

Martinson ütles, et õppus võib noores mehes tekitada huvi päästja kutse vastu.

"On olnud juhtumeid, kus mees on osalenud vabatahtlike koolitusel ja sellest nii palju innustust saanud, et mõne aasta pärast töötab kutselise päästjana," sõnas Martinson.

Tagasi üles