Kõrgema palga asemel suurem väljakutse

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jekaterina Šteinmiller.
Jekaterina Šteinmiller. Foto: Erakogu

Jekaterina Šteinmiller (30) on Rakvere haigla noor ja energiline õendusjuht. Välismaale tööle minna ta ei plaani – jah, välismaal on palk suurem, aga Eestis on jälle suuremad väljakutsed. Tema otsustas end proovile panna ja arendada õendust väikeses maakonnahaiglas. Ja kui tunneb vajadust patsientide eest hoolitseda, laseb end alluvatel vabatahtlikult valvesse panna.


Jekaterina on oma kabinetti seinakalendri alla kleepinud suure sildi: “No nurses, no future. Proud to be a nurse”. (Pole õdesid, pole tulevikku. On uhke olla õde. - ingl k)

Ja uhke oma töö ja kolleegide üle ta tõepoolest on. “Ma ei kahetse, et valisin õenduse, mitte arsti kutse. Mina leian, et õe töö on väga huvitav, meie veedame arstidega võrreldes palju rohkem aega patsientidega. Tänapäeval on õele antud vabamad käed ja suurem vastutus, seda kinnitavad õe ja ämmaemanda iseseisvad vastuvõtud. Ma naudin oma valikut,” rääkis ta.

Jekaterina kodulinn on Tallinn, seal on ta õppinud balletikoolis ja paralleelselt muusikakoolis, saades lisaks kaunite kunstide mõistmisele ja oskamisele ka tubli annuse eluks vajalikku distsipliini. Tallinnas alustas ta ühtlasi õendusalaseid õpinguid.

Kui Rakvere haigla otsis oma meeskonda õendusjuhti, otsustas Jekaterina kandideerida. “Kuna olen aktiivselt kaasatud Eestis õenduse arendusse ja seda õpin, olen tõepoolest uhke selle üle. Ja loomulikult on mul hea meel siin olla, Rakvere haigla on küll maakonnahaigla, aga pakub palju väljakutseid,” lausus ta.

Balleti kohta oma elus ütleb Jekaterina, et see on ilus minevik. “Eks vanemad juhivad lapse valikuid,” märkis ta. Ema, kes ise on samuti õppinud balletiartistiks, pani oma tütre samamoodi balletikooli. “Mäletan väga hästi, kuidas seisin enne esinemist lava taga ja vaatasin, kas ema on juba saalis,” meenutas Jekaterina. Samamoodi mäletab ta end juba lapsena rääkivat, et temast saab kirurg.

Pärast balletikooli läks ta hoopis mõneks ajaks laevale stjuardessina tööle. Kui aga tundis ära õige hetke, astus Tallinna tervishoiu kõrgkooli. Sellele järgnesid õendusjuhtimise magistrantuur Tartu ülikoolis ning praeguse loomuliku jätkuna doktorantuur Tampere ülikoolis õendusteaduse osakonnas. “Kahjuks ei ole Eestis võimalik õeteadust veel doktorantuuri tasemel õppida ning kuna Soome tervishoiusüsteem on meile igati eeskujuks ja ta on ka lähim riik, läksin sinna,” selgitas Jekaterina.

Juba aastaid lahkuvad Eesti tervishoiutöötajad Soome ja Skandinaaviasse. “Põhiliseks põhjuseks on palgamäär, aga siiski meie, kes me oleme alles jäänud, ja uued tulijad, värsked koolilõpetajad, peaksime olemasolevate vahenditega midagi uut ja suurt saavutama. Muidugi me pingutame raskest ajast hoolimata,” kõneles Jekaterina. “Mina olen teinud otsuse, et õpin, täiendan ja arendan end igati, aga jään Eestisse. Mulle meeldib mu valitud amet ja riik, kus ma elan.”

Selle kohta, et patsiendid eelistavad väikehaiglates pakutavale ravile Tallinna ja Tartu arste, ütles Jekaterina, et põhjendatud see ei ole. “Eks me kõik õppisime ühes kohas. Inimestel on siiani hoiak, et ka erahaiglas saadakse parem teenus. Kuid see ei vasta tõele, sest oleme saanud väljaõppe kõik ühes kohas. Kui soovime pakkuda kvaliteetset teenust, peamegi kõik pingutama ühtse eesmärgi nimel, milleks on tervisetulemid,” leidis ta.

Kõigi muude kohustuste kõrvalt otsustas Jekaterina veelgi pingutada ja läbida ka reservtervishoiutöötajate neljanädalase sõduribaaskursuse.

“Seal saad avastada end teisest küljest, kui palju on sul tahtejõudu ja vastupidavust. Tuleb valmis olla erakorralisteks situatsioonideks. See on mulle südamelähedane. Ja sõjakoolis saadud kogemused on võrratud ning kindlasti ellu rakendatavad,” lisas ta.

Rakvere haiglas on Jekaterina töötanud tänaseks pool aastat ja kohanemisperiood veel kestab. “Olin mõned valved sisehaiguste, kirurgia- ja intensiivraviosakonnas, et olukorraga tutvuda. Ja nägin, et ka patsiendid on väga avatud, usaldavad õdesid, julgevad pöörduda, saavad vastused oma küsimustele. Olen väga rahul,” kinnitas ta.

Suuremast haiglast väiksemasse tulnuna üllatas teada siinsete töötajate sõbralikkus. “Ja kõik teretavad üksteist, suures haiglas seda ei ole, ei tunta kõiki. Ka koristaja ja kojamees on tähtsad, on meie meeskonnaliikmed, nende teha on, et maja oleks puhas.”

Tema kui õendusjuhi ülesanne on hoolitseda, et õendus oleks haiglas korraldatud. Selle juures on talle suureks abiks osakondade vanemõed ja koduõenduse koordinaator. Lisaks vastutab ta koolituste korraldamise ja läbiviimise ning koostatud eelarvest kinnipidamise eest.

“Mulle meeldib suhelda ja arutada tekkinud probleeme, kindlasti ei ole ma kamandaja,” leidis Jekaterina.
Kord kuus käib ta koos peaarstiga igas osakonnas, koos vaadatakse üle raviskeem, õendusdokumentatsioon ja räägitakse iga patsiendiga individuaalselt. “Kui mul tekib aga soov otsest kontakti saada, siis palun vanemõde, et paneks mind graafikusse ja teen mõned valved,” märkis ta.
“Inimeste eest hoolitsemine ja abistamine on mulle alati meeldinud,” ütles Jekaterina.

Esimeste patsientide juurde pääses ta juba kõrgkooli õpingute käigus I kursusel. Ta on õppinud praktikal olles nii laste kui eakate juures, töötanud kooli ajal erakorralise meditsiini osakonnas, edaspidi ka intensiivraviosakonnas Ida-Tallinna keskhaiglas, kust sai palju vajalikke teadmisi ja kogemusi.

“Mina leidsin, et mind tõmbavad eriti need patsiendid, kes on raskes seisundis ja vajavad kiiret sekkumist. Olen ise aktiivne ja kiire elutempoga, see valdkond sobib mulle,” on Jekaterina veendunud.

Tema jaoks on intensiivraviosakonnas kõige parem tagasiside tehtud tööst patsiendi tänulikud silmad. Ja pilk monitorile, mis näitab tuksuva südame tööd pärast õnnestunud elustamist. “Kõige raskem on ilmselt kaotada patsient, keda oled elustanud ja teinud kõik võimaliku. Aga see on elu,” tõdes ta.

Kuigi ballett on Jekaterina jaoks ilus minevik, organiseeris ta rahvusvahelise õdede päeva puhul kolleegidele käigu Estoniasse vaatama maailmaesietendust, Toomas Eduri lavastatud balletti “Modigliani – neetud kunstnik”. “Ma loodan, et nad jäid rahule,” sõnas ta. Ja kuigi ta ise enam balletikingi endale jalga ei pane, hoiab end vormis jõusaalis ja fitnessiga tegeledes.

Rakvere haigla õendusjuhi kalendermärkmik on tihe, elu on planeeritud juba järgmise aasta märtsini. “Kui on adekvaatselt planeeritud, siis probleemi ju tegelikult pole. Kahjuks iga kell minult jaatavat vastust kinno või kohvile minekuks ei saa, aga seda saab kindlasti planeerida,” arvas ta.

Küsimusele, kui pikalt ta näeb oma sidet Rakvere haiglaga, vastas Jekaterina, et “ikka aastateks”. “Mulle ei meeldi joosta ühelt töökohalt teise ja ma näen, et siin on, millest haarata ja mida arendada.

Tiia Kirss, Rakvere haigla sisehaiguste ja neuroloogia osakonna vanemõde

Jekaterina on hästi positiivne, rõõmsameelne, abivalmis. Ta on mitmekülgsete huvidega ja osaleb erinevates projektides. Jekaterina on toonud haiglasse uusi mõtteid ja tuuli. Aeg-ajalt on vaja uut inimest, kes oskab värske pilguga näha ning midagi teisiti mõelda ja teha. Näiteks on meil palju rohkem majasiseseid koolitusi ja see meeldib paljudele, et ei pea kaugele sõitma. Kuna tal on kogemusi õppejõuna, on ta meid ka juba ise koolitanud, teinud personalile esmaabi- ja elustamiskoolituse, see meeldis paljudele, sest ta oskas seda kõike oma kogemuste põhjal edasi anda.

Kolleegidega ootame temalt koostööd, mõistvat suhtumist ja konstruktiivseid arutelusid ning selle aja jooksul, mis ta haiglas on olnud, on see ka nõnda olnud.


Sirje Kiisküla, Rakvere haigla peaarst

Meil on väga hea meel, et oleme leidnud Jekaterina, kes on särasilmne, rõõmus, avatud inimene. Ta on tegus ning kiire oma otsustes ja toimetamistes. Jekaterinaga saab ühendust palju kiiremini meili ja sõnumi teel kui telefonitsi – ta ei kuluta aega lobisemisele.

Meie õendusjuht teeb koostööd mitme Eesti töögrupiga, mis tegelevad õenduse arendamisega, ning värske info on Rakvere haiglas kohe olemas. Sageli juhtub nõnda, et kui töörühmas on midagi arutatud, siis Jekaterina rakendab seda kohe oma töös. Näiteks on õenduses praegu suund luua ja hoida patsiendi ning tema perega sidemeid, see on ka meie haiglas tähtsamaks saamas, koolitame ja töötame selles suunas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles