Anna koos Mart Männikuga pani aluse Männikute suguvõsale, Anu koos Jaan Kalaga Kalade suguvõsale, Leena-Maria koos Jakob Krüüniga Rohtsalude suguvõsale ja Miina koos Juhan Strömbergiga Strömbergide suguvõsale. Johanni teine naine, neiupõlvenimega Mari Karjus (1858-1942), sünnitas perekonda pojad Gustavi (1881, minu vanaisa), Jüri (1883), Eduardi (1887), Jaani (1889), Johannese (1895) ning tütred Anete (1892) ja Liisa (1900). Anete ja Jaan Kask olid alusepanijaks Kaskede suguvõsale, Liisa koos Otto-Roman Raudkepiga Raudkeppide suguvõsale.
Eva, Mari ja Johann Kello järglaste esimese kokkutuleku korraldas 1977. aastal Näsus August Kala, teise 1978. aastal Arukülas Heinrich Rohtsalu, kolmanda 1979. aastal Tudus Arno Kelu. Pärast seda kuni tänaseni on kokkutulekuid korraldatud iga kahe aasta tagant.
2000. aasta kokkutulekul avasid meie suguvõsa liikmed Arukülas Muti talu eluhoone juures oma esivanemate auks rändrahnule kinnitatud mälestustahvli ning istutasid pereisa ja tema kaht naist sümboliseerivad kolm pärna.
Mälestusmärgi õnnistas EELK Viru-Jaakobi koguduse õpetaja Tarmo Linnas. Kohal olid Johann Kello järeltulijad Austraaliast, Argentiinast, Jaapanist.
Raely Viirsalu 2012. aasta andmeil oli Arukülas kunagi 59 talu. Esimese hoobi küla elule andis Teine maailmasõda ja sellele järgnenud küüditamine-kolhooside loomine, teise – Eesti vabariigi taastamine. Nüüd ei ole Arukülas mitte ühtegi põllumeest! Endiste talude põllumaad on renditud võõrastele, noored on külast lahkunud. Kunagi pulbitsenud küla- ja seltsielu on hääbunud. Kurb.
Jääb vaid lootus, et tulevad tagasi ajad, mil taluperemees ja põllumehe töö tõusevad Eestis jälle ausse. Teadmine, et meie esivanemad on sajandeid Arukülas ja mujalgi oma elu korraldamise eest võidelnud, et nad on tundnud rõõmu maaelu üle, peaks andma tänapäeval ning tulevikuski jõudu ja tahet korraldada elu maal, ka Arukülas, oma esiisade vääriliselt. Nii, nagu teevad seda Anu ja Jaan Kala järglane Indrek Klammer ning Leena-Maria ja Jakob Krüüni järglane Mäidu Rohtsalu. Ei ole kahtlust selles, et parema elu taastamise eest maal peavad nende meeste kõrval hoolt kandma Eestist valitud maainimesed europarlamendis, riigikogus, valitsuses, vallavolikogudes.
Kohtumiseni Viru-Jaagupi kalmistu värava juures 1. juulil 2012 kell 11. Käime Johann Kello perekonna puhkepaigas ning sõidame seejärel koos Arukülla raamatu “Aruküla talud” esitlusele ja Aruküla taastamise alguse 300. aastapäevale pühendatud mälestusmärgi avamisele.