Tegime möödunud aastal maavanema juures Väike-Maarja vallavanemale ettepaneku moodustada meie, valla ja maavanema esindajast koosnev ekspertkomisjon, et uurida võimalusi kommunaalvee puhastamiseks ASi Vireen uues puhastis. Vallavanem keeldus, misjärel kordasime ettepanekut volikogus.
Volikogu lükkas otsustamise kevadeni edasi.
Seni võetud proovid kinnitavad uue puhasti häid tulemusi.
Indrek Grusdam: me ei soovi rikastuda kohalike arvelt
Komisjoni moodustamisest keeldumisel teatas vallavanem, et valla äriühing Pandivere Vesi korraldab hoopis hanke Väike-Maarja reoveepuhasti rekonstrueerimiseks, milleks 10 aastat tagasi kasutati Euroopa Liidu PHARE ja riiklike investeeringute programmi raha, kokku summas ligikaudu 6,6 miljonit krooni.
Kuivõrd korraldatud hanke tulemus osutus kuuldavasti eelarvestatust peaaegu kaks korda kallimaks, siis kaalub vald tõsiselt veel ümmarguselt miljoni euro Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse omafinantseerimislaenu raha paigutamist samasse puhastisse, olles selle eelnevalt võetud laenu katteks juba pantinud.
Hankedokumentidega tutvumisel ilmnes meile, et ASi Vireen uues puhastis on piisavalt ruumi ja võimsust kogu kommunaalvee puhastamiseks. Seda kinnitas volikogu majanduskomisjonile ka uue puhasti projekteerinud hr Enn Tõnisberg.
Et otsustada, kumba teed pidi edasi minna, tuleks välja selgitada reovee puhastamise kulu Väike-Maarja reoveepuhastis, sest AS Vireen võtaks oma ettepaneku tagasi, kui see ei aitaks säästa ja pidurdada veeteenuse hinnatõusu nii valla elanikele kui ettevõtjatele. Me ei soovi rikastuda kohaliku kogukonna arvelt ning ettepanek on tehtud ressursi parema ärakasutamise eesmärgil.
Vallavanem on küsitud andmete avaldamisest aga keeldunud, viidates vallaühingu ärisaladusele. Meil jällegi ei ole lubatud teha pakkumust hankeväliselt.
Samal ajal ületab OÜ Pandivere Vesi laenukoormus 200 000 eurot ja vallavalitsuse kavade kohaselt tuleks veel vähemalt 500 000 eurot laenata torustike uuendamiseks ja omapuhasti ehituseks. Alates 2011. a neljandast kvartalist on OÜ Pandivere Vesi jooksvas kahjumis ja kasutab varem kogutud raha, mille hulk kahaneb kiiresti, nii et sellest ei jätku enam laenujäägi tagastamiseks. Puudu on umbes 80 000 eurot.
1. aprillil tõstis valla äriühing hindu umbes 20% võrra.
Laenu põhiosa tagasimaksed on OÜ Pandivere Vesi edasi lükanud ja tasub praegu vaid intresse. Põhiosa tagasimaksete alustamine, mis võib kokku langeda intressitõusuga, toob uue hinnašoki.
Ees ootavad hinnatõusud mõjuksid eriti valusalt just elanikkonnale, sest seadus nõuab pikas plaanis elanike ja asutuste hindade võrdsustamist. Meie arvutuste kohaselt kavatseb OÜ Pandivere Vesi tõsta veeteenuse hinda kolme aastaga umbes kaks korda, mis tähendab 2016. a tarbijahinda umbes 5 eurot/m3.
Lisaks otsustati seadusega, et alates 2016. a arvestatakse veemajandusprojektide omaosaluse laenude jäägid valla netovõlakoormuse hulka. Seega vähendab iga OÜ Pandivere Vesi täna laenatud euro Väike-Maarja valla võimekust tulevikus tervikuna.
Samas levib Eestis praktika, et väikepuhasteid omavad vallad loobuvad reovee puhastamisest. Näiteks Harjumaal suunatakse reovett Tallinna reoveepuhastisse juba 20 km kauguselt ning torustike rajamise plaanid ulatuvad järjest kaugemale.
Ma väga loodan, et vallajuhid asuvad meiega konstruktiivsesse dialoogi ja kaaluvad alternatiive sisuliselt.