Tapa tõmbab amblalasi

Enamikul amblalastest on asjaajamisi Tapal ja maakonnakeskusesse Paidesse satuvad sealsed järvamaalased küll märksa harvem, kui Lääne-Viru linnadesse. Foto: Arvet Mägi

Ambla valla ja Tapa valla ühinemise suhtes on amblalased erinevatel seisukohtadel, kuid enamik neist tunnistab, et Tapa on Ambla elanike jaoks oluline keskus.

Tapa valla elanikke aga jätab liitumise idee külmaks või on nad pigem kahtleval seisukohal.

“Oli jutt, et kõik valla teenused jäävad alles, aga nüüd, kui on läinud mööda mõni aasta, neid teenuseid enam ei ole, need on kõik ära kolinud. Lehtsesse on jäänud ainult sotsiaaltöötaja. See tähendab, et vald on oma sõnadest taganenud,” meenutas Amblas töötav ja Lehtses elav tisler Robert kunagist Lehtse ja Tapa valla ühinemist.

“Nii palju kui mul siin Ambla vallas inimestega jutuks on olnud, siis ega vist Ambla vald Tapaga ühinemisest eriti vaimustuses küll ei ole. Ma usun, et majanduslikult annaks see mingi kokkuhoiu, aga nagu president aastapäeva kõnes ütles, siis oma riik ongi kallis,” arutles ta. Nüüd on võim läinud rahvast oluliselt kaugemale. Ambla kaob Tapa valda tõenäoliselt ära, nagu kadus Lehtsegi.

 “Aga mispärast Lehtses veetorustike panek ja teedeehitus edenevad – no sellepärast, et kindral ise elab Lehtses,” naeris Robert, viidates asjaolule, et Tapa vallavolikogu esimees Urmas Roosimägi elab Lehtses.

“Tema näeb asju Tapa valla mätta otsast – muidugi valla rahvastik kasvaks ja vald oleks oluliselt elujõulisem, seda kindlasti,” jätkas ta juttu tõsisemalt.

“Mul proua pooldab Tapaga ühinemist, aga ma ise pooldaks pigem kas Albu või Järva-Jaaniga ühinemist. Kui see ühinemine Tapaga tuleb, siis Ambla vallas üks kool pannakse kindlasti kinni. Praegu on siin kaks kooli. Ambla kooli lapsed lähevad millegipärast Tapale gümnaasiumi, mitte Aravetele,” rääkis Amblas elav ehitus- ja puidufirma juhatajana töötav Jaanus. Tema sõnul valivad Ambla lapsed Tapa gümnaasiumi seetõttu, et selle kooli tase on tükk maad kõrgem kui Aravete gümnaasiumi oma.

Pensionär Maie kinnitas, et temale küll meeldiks, kui Ambla Tapaga ühineks. Teenuste kadumist ta ei pelga, sest enamik vajalikest asutustest on Amblast juba lahkunud. “Amblast ei saa küll rohkem midagi ära kaduda. Meie elu liigub kõik Tapaga koos. Meil pole apteeki, pole juuksurit ega sauna, ei ole ju mitte midagi siin. Kõik üritused, mis toimuvad, toimuvad Tapal ... Me nagunii käime seal,” põhjendas ühinemist pooldav Maie, kes oli just Tapalt tagasi jõudnud.

Bussiühenduse üle Tapaga ta ei nurise. Tema hinnangul oli Ambla vanasti suur keskus, aga viimase viie või kuue aasta jooksul on teenused ära kadunud.

“Ega siin mingit tulevikku ei ole, inimesi siia juurde ei tule, praktiliselt vanade pensionäride alev ju. Töökohti ei ole, kõik käivad kaugemal tööl. Kahju on vaadata, kuidas see maaelu hääbub,” tõdes ta pisut nukralt.

“Oma on ikka oma, kuigi pisike,” avaldas oma seisukoha Jõgisool elav pensionär Anne, kes, olles küll ühinemise vastu, nentis, et Tapal tuleb ikka asju ajamas käia, vahel jälle Paides.

“See on fakt, et Ambla inimesed käivad kõik Tapal, kellel on õnnestunud seal töökoht leida või siis asjaajamise pärast. Arsti juures käib enamik Rakveres, meie pere Tallinnas. Ma ei ole Paides aastaid käinud. Ja ma ei tea kedagi, kes siit käiks Paides tööl. Tapa on lähim kauplusekettidega koht, kus esmavajadused rahuldada. Aga kas me sellepärast ühinema peame, ma ei tea,” arutles kolmas kohalik pensionär.