Rakvere Kolmainu kogudus sai visuaalse nime

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu näitab koguduse uut lippu.
EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu näitab koguduse uut lippu. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

EELK Rakvere Kolmainu kogudus sai esimest korda ajaloos endale lipu. Õpetaja Tauno Toompuu sõnul on lipp osaduse sümboliks ja kannab ühiste väärtuste ja koosolemise mõtet.

Kogu lugu sai alguse sellest, et Kolmainu kogudusel tekkis vajadus oma sümboolika järele, mida kasutada näiteks kirja­blankettidel. Kaks linnakodanikust koguduseliiget võtsid selle oma südameasjaks ning praeguseks on heraldik Priit Herodes sümboolika välja töötanud ning see on koguduse nõukogult heakskiidu saanud.

Lipul on kujutatud koguduse nimega sobilikud kolmainsuse sümbolid ning luterlikus sümboolikas klassikaks kujunenud luterroosi.

Heraldik Priit Herodes ütles, et sümboolika on oma kandja visuaalne nimi. Küsimusele, kas tänapäeva inimene oskab sümbolite keelt lugeda, vastas Herodes, et ka laps ei oska algul lugeda, teda tuleb selleks õpetada.

Rakvere Kolmainu koguduse sümboolikas kasutatakse kolmnurga ja ristikheinalehe ühendust, mis on levinud koguduse ja kolmainsuse sümbolid. Valge roos kannab ustavuse ja hingepuhtuse mõtet, punane süda on armastuse, elujõu ja elurõõmu sümbol. Kuldne rist on usu ja taevase tõe tunnuseks.

“Mida rohkem tähendusi ühel sümbolil on, seda tugevam see on,” märkis Priit Herodes.

Ka Kolmainu koguduse vastses sümboolikas kasutatud sinine ja kollane värv on ühtlasi Rakvere linna värvid. Sümboleid täiendab ladinakeelne kiri “Benedicta sit sancta Trinitas” (kiidetud olgu püha kolmainsus).

“Siiani ei ole Rakvere Kolmainu kogudusel oma lippu ega ametlikult heakskiidetud sümboolikat olnud. Koguduse lipp koos Rakvere linnavalitsuse annetatud riigilipuga hakkab paiknema kirikusaali kaguseinas,” rääkis koguduse õpetaja Tauno Toompuu.

Õpetaja lisas, et üks lipp jääb kirikusaali, teist lippu saab kasutada laulupäevadel ja rongkäikudes.

“Kõik väärtuslikud asjad alates küünlajalgadest ja kroonlühtritest on kirikule annetatud. On ilus, et tänapäeval see jätkub,” märkis Toompuu.

Lipu pühitsemise jumalateenistus peeti pühapäeval, selle viis läbi ja jutlustas emeriitpiiskop Kuno Pajula.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles