Siret Kotka: Eesti politsei on pandud riigikassat täitma

Siret Kotka Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Viimasel ajal on meedias järjest enam kõneldud politsei tööst. Kuritegevus on silmnähtavalt suurenenud ning paljud meie tuttavatest on seda omal nahal kahjuks ka juba tunda saanud.

Kahtlemata kerkib üles küsimus - miks? Kas on pättide arv suurenenud või ei saa politsei lihtsalt oma tööülesannetega enam hakkama?

Politsei statistika tahab pigem jätta muljet, et liikluseeskirja rikkumiste arvu suurenemine on tõstnud üldrikkumiste arvu.

Statistika võib tihti olla petlik, nii et ärgem laskem end sellest eksiteele viia. Küsimus on pigem selles, millised on politsei praegused prioriteedid.

Kas varaste ja huligaanide püüdmine või näeb politsei oma tööna hoopis "põõsas istumist" ja kiiruse ületajate tabamist? Mõlema tööülesande täitmine on oluline, kuid minu hinnangul on need hetkel täiesti tasakaalust väljas.

Kergem tee
Politsei on läinud kergema vastupanu teed, sest tõeliste kurjategijate asemel püütakse muidu korralikke kodanikke, kes teinekord liikluses eksivad.

Tegelikkuses on kuritegevus märgatavalt suurenenud, sest järjest enam kohtame lootuse kaotanud inimesi, kes enam ei vaevugi varguse või akende lõhkumise korral politseisse teatama, sest niikuinii ei saada pätte kätte.

Minu hinnangul on rahulolematus politsei tööga tingitud eelkõige kolmest aspektist.

Esiteks, mõni aasta tagasi alustas reformierakondlasest justiitsminister Lang liberaalset poliitikat, mille eesmärk oli vangide vabastamine.

Tol korral põhjendas Rein Lang seda eelkõige asjaoluga, et Eestis olevat Euroopaga võrreldes liiga palju vange, kelle kinnipidamine on ühiskonnale liiga kallis. Seega võeti kasutusele poliitika, mille kohaselt vabastati enamik vange enne tähtaega.

Kahtlemata tekib kohe mõte, et see, kes varastab üks kord, varastab ka edaspidi.

Usun, et üks põhjustest, miks kuritegevus on viimasel aastal hüppeliselt kasvanud, võibki peituda selles, et ennetähtaegselt vabastatud vange liigub meie seas lihtsalt rohkem ringi.

Tööpuudus ja liiklustrahvid
Teiseks, kui majanduse õitsengu ajal leidsid tööd ka need, kes olid vanglast vabanenud, siis tänaseks on olukord paljuski muutunud - tööta on jäänud nii endisi vange kui ka korralikke inimesi.

Majanduslanguse tagajärjel on jäänud sadu inimesi tööta ning kohalikud ettevõtjad nendivad, et olukord muutub veelgi halvemaks. Ehk teisisõnu, kui inimestel tööd ega raha ei ole, siis tõenäosus, et minnakse vargile, suureneb järjest enam, eriti kehtib see just endiste vangide puhul, kelle jaoks on tegu juba käidud rajaga.

Kolmandaks, minu hinnangul on politsei praeguse sotsiaaldemokraadist siseministri Jüri Pihli juhtimisel seadnud endale valed prioriteedid ning läinud n-ö lihtsama vastupanu teed.

Riigieelarves haigutavad suured augud ja üks suurepärane võimalus neid tõhusalt ja kiirelt täita on inimestele iga väiksema liiklusrikkumise eest trahv teha, ja kindlasti ka võimalikult suur.

Näiteks toon oma koduvalla. Ida politseiprefektuurist saadud statistika kohaselt oli Väike-Maarja vallas 2007. aastal 346 liiklusrikkumist, kuid 2008. aastal juba 627, mis on ligi poole võrra enam.

Lisaks on teatud-tuntud tõsiasi, et Eesti riigis on trahvisummad mitu korda suuremad, võrreldes naabermaade Rootsi, Soome või Lätiga.

Järjest enam jääb mulje, et politsei ei tegele mitte probleemidega, vaid hoopis rahateenimisega, sest tõsiste asjade korral vangutab politsei pead ega ole suutnud lahendada mitut juhtumit.

Kes näiteks ikkagi on need pidevad akendelõhkujad või kes varastas eelmisel suvel Vabadussõja võidusamba korjanduskasti Väike-Maarja vallamajast.

Need on asjad, mis venivad ja venivad, samal ajal kui politsei tegeleb hoopis liiklustrahvide määramisega, et täita tühja riigikassat, mitte aga selliste oluliste probleemidega, mis ka inimestele korda läheksid ning politsei mainet nende silmis tõstaksid.

Tulge "põõsast" välja
Oma mõtetele ja seisukohale saan kinnitust ka endise siseministri Kalle Laaneti väljaöeldust: "Kuritegevuse kasvu üheks suuremaks põhjuseks tuleb pidada majanduslangust.

Juba eel­mise aasta alguses, kui Eesti majandusolukord järsult halvenes, näitas statistika kuritegevuse muutumist vägivaldsemaks."

Eesti politsei on mõeldud inimeste kaitsmiseks, mitte nende pealt teenimiseks.

Politseinikel oleks aeg tulla "põõsast" välja ning hakata püüdma tegelikke kurjategijaid, kelle hulk majanduskriisi tõttu on suurenenud ja suureneb arvatavasti veelgi.

Minu soovitus Jüri Pihlile on järgmine: lõpetagu rahateenimine lihtinimeste arvelt ning pangu politsei lõpuks ometi tööle, sest eesti inimene vajab kaitset ja turvatunnet.