Maamaksuvabastus läheb Vihulale kulukaks

Millise summa eest tuleb järgmisel aastal Vihula vallas teid hooldada, ei teata. Ja kuidas see kõhnemaks jäävale rahakotile mõjub? Foto: Arvet Mägi

Kodualuse maa maksust vabastamine viib järgmisel aastal Vihula valla eelarvest 26 000-37 057 eurot, mis on väikese omavalitsuse jaoks arvestatav puudujääk.

Mis saamata jääva tulu pärast vallas tegemata võib jääb, selgub Vihula vallavanema Raivo Uukkivi sõnul eelarve menetlemise käigus, kuid näiteks tänavukevadine teehooldus läks maksma umbes 16 000 eurot. Selle summa eest peamiselt hööveldati teid.

“Kahjuks on viimastel aegadel teede pealt nii palju kokku hoitud, et järgmistel perioodidel enam hööveldamisest ei piisa, on vaja hakata materjali juurde vedama, seega läheb teede hooldus kulukamaks,” nentis Uukkivi.

“Ka ei hoia hariduse ega heakorra pealt kokku. Personal on juba miinimumi viidud,” jätkas vallavanem, lisades, et vald sellise puudujäägiga siiski nõustuda ei saa.

“Pealegi on suurim jama ikka selles, et tulumaks ja maamaks on olumuslikult sootuks erinevad ning neid üksteisega kompenseerida ei tohiks,” rõhutas Vihula vallavanem Raivo Uukkivi.

Vihula valla puhul on maksuvabastusest johtuv kahju vahemikus 40 000-55 891 eurot aastas ja kompensatsiooniks plaanitav tooks eelarvesse tagasi 14 000-18 834 eurot.

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler ütles, et maamaksust omavalitsuste tuludesse tervikuna laekumata jääv summa kompenseeritakse üksikisiku tulumaksust omavalitsustele mineva osa tõstmise kaudu seniselt 11,4 protsendilt 11,57 protsendini 2013. ja 11,6 protsendini 2014. aastal.

“See tähendab seda, et Eestis tervikuna omavalitsuste kogueelarve ei vähene,” lausus regionaalminister.

“Küll aga võib see tähendada erinevusi üksikute omavalitsuste lõikes. Rahandusministeeriumi esialgsed arvutused näitavad, et üle 90 protsendi kohalikest omavalitsustest saab sellega arvestuslikult tulu juurde, alla 10 protsendi on niisuguseid omavalitsusi, kellel praegu kodualusest maamaksust laekuv summa ületab tuleval aastal täiendavat üksikisiku tulumaksulisa,” lisas Kiisler.

Samas märkis regionaalminister, et kodualuse maa maksu kaotamisest võidab valla ja linna püsielanik, kellele jääb selle summa võrra rohkem raha kätte. “See raha jääb inimesele ja tema perekonnale kasutamiseks. Leian, et püsielaniku väiksem maksukoormus on igale omavalitsusele suur võit,” lausus Kiisler.

Järgmisest aastat tekkiva suure eelarvepuudujäägi tõttu pöördus Vihula vald Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) poole palvega esitada nende kaasuse alusel protest valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel.
Valla soov on, et neile korvatakse maamaksu vabastusest tulenev eelarvepuudujääk täies ulatuses.

VIROLi juhatuse esimees Mihkel Juhkami märkis, et tegemist ei ole ainult Vihula valla probleemiga, ilmselt kaotavad tulu kõik suuremad linnad, teiste seas ka Rakvere linn.

“Rahandusministeeriumil puudub enam-vähem täpne prognoos, millisel vallal kui palju makse laekumata jääb. Nende prognoosid on tehtud üleriigiliste keskmiste arvutuste järgi,” ütles Juhkami.

Ta täpsustades, et VIROL on seisukohal, et selliste eriolukordade jaoks tuleks luua kas tasandus- või reservfond, sest väiksele vallale on see väga suur raha, mis saamata jääb.

Alates 1. jaanuarist 2013 hakkab kehtima maamaksu seaduse muudatus, millega vabastatakse kodualune maa maksust.