Kalameestel tuleb reegleid arvestada

, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnakaitseinspektor on röövpüüdjatelt ära võtnud hulga ebaseaduslikult püütud kalu ja ka püügivahendid.
Keskkonnakaitseinspektor on röövpüüdjatelt ära võtnud hulga ebaseaduslikult püütud kalu ja ka püügivahendid. Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees

Meie maakonna veekogudes leidub karpkala, haugi, särge ning neid kõiki võib praegu ka püüda. Kuid seda reeglitekohaselt – lubatud ajal lubatud kohas.

Näiteks sel hooajal on keskkonnakaitseinspektoritel Lääne-Virumaal tulnud mitu korda kalastajatele selgitada, et Loobu jõel asuval Kadrina paisjärvel on harpuunipüük keelatud.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul selgitas, et kalapüügieeskirja § 33 lõige 1 punkt 16 kohaselt on Loobu jões lähtest Joaveski paisuni püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga keelatud. Lisaks Loobu jõele on selline püük keelatud Pada jõel, Avijõe lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni ning Valgejõe lähtest Kotka paisuni.

“Kuna alates eelmise aasta juulist kehtivad jõgedele rajatud paisjärvedel jõega sarnased piirangud – kalapüügieeskiri § 33 lg 5 –, siis tähendab see seda, et nii Loobu jõel kui ka sellele rajatud Kadrina paisjärvel on harpuunipüük keelatud,” lisas Tuul. Kadrina paisjärvel harpuunipüügilt tabatud mehed ei olnud inspektorite kohale jõudes veel kala saanud ning pääsesid hoiatusega. “Edaspidi kindlasti nii lihtsalt ei lähe,” ütles Leili Tuul.

Inspektor Arne Veinbergi sõnul ei ole harpuunipüük väga massiline, kuid üritajaid aeg-ajalt leidub. “Peamised rikkumised kalapüügivaldkonnas on loata püük, püük keeluajal või keelatud kohtades. Probleemsemad kohad on lõhejõed ja muud keelualad, kuhu kalastajad kipuvad siiski püüdma minema,” nimetas Veinberg. Enne kalale minekut tuleks püügihuvilistel endale reeglid kindlasti selgeks teha. Kõigepealt peab harrastuspüügiks olema luba, st püügiõiguse eest tuleb eelnevalt tasuda. Selleks on mitu varianti. Saab maksta näiteks mobiiliga või veebiküljel pilet.ee, täpsemad juhised on keskkonnaministeeriumi kodulehel.

Samuti tuleb kalastama minnes arvestada lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikidele kehtestatud alammõõtudega. Kalapüügi üldised nõuded on kirjas kalapüügiseaduses, täpsema ülevaate piirangutest saab kalapüügieeskirjast.

Suvisel perioodil on probleemsemad kohad, kus kalastajad ilma lubadeta õnne proovivad, Käsmu järv, Porkuni järv, samuti Kadrina paisjärv – maakonna suuremad veekogud, kus lootust rohkem kala saada.

Leili Tuul nimetas, et puhkuste ajal sagenevad ka looduskaitselised probleemid: veekogude äärde puhkama sõitnud inimesed kipuvad autodega otse järve äärde, ehkki looduskaitseseaduse järgi on see keelatud. Samuti telgitakse ja tehakse tuld kohtades, kus see pole lubatud.

“Lääne-Viru maakonnas on palju looduskaitsealasid, kus kehtivad oma nõuded. Inimestel soovitaks puhkama ja kalastama minnes eelnevalt uurida, mida kusagil teha tohib ja mida mitte,” ütles Tuul. Infot saab looduskaitsealade valitsejalt keskkonnaametilt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles