/nginx/o/2012/06/15/1168840t1hf594.jpg)
Ain Liiva pidi kopra jäädvustamiseks vaeva nägema.
Kopra jäädvustamiseks tuli aega varuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ühel pühapäeva õhtul otsustasin kaaslastega sõita Oandu koprarajale. Suuremaks eesmärgiks värsket õhku hingata, väiksemaks eesmärgiks fotojahile minna – minul kaasas veidi parem aparaat, tüdrukutel seltsiks seebikarp,” rääkis Ain Liiva.
Pärast pea tunnipikkust jalutamist-luuramist nägid kännule jutustama jäänud preilid Eesti suurima närilise ära ja said pildigi värisevate kätega tehtud.
“Minul võttis kadedus juba silme eest mustaks – siin-seal märgatud koprapoiss minu kaamera ette veel jääda ei tahtnud. Õnneks muutus õhtu edenedes lamedasabaline sõber aktiivsemaks ning ühelt luureringilt naastes ta ka “jahitud” sai,” meenutas Ain Liiva kopra fotole jäädvustamist.
Virumaa Teataja ootab fotokonkursile lustakaid suviseid fotosid loomadest ja lindusest, eriti nendega kohtumisest looduses kuni 31. juulini meiliaadressil eva.klaas@virumaateataja.ee.