Toetusallkirju põllumeestele koguneb päris usinalt

Mati Kert andis põllumeeste toetuseks oma allkirja Kroonikeskuses. Foto: Arvet Mägi

Kõik Eesti elanikud saavad anda toetusallkirja Baltimaade põllu­meeste vabaühenduste ühisdek­laratsioonile, toetamaks põllu­majandus­toetuste võrdsustamist uuel eelarveperioodil.

Lääne-Virumaal on põllumeeste toetuseks kogutud mitusada allkirja, Virumaa Põllumeeste Liidu esimees Ülo Niisuke lootis, et kampaania lõpuks koguneb allkirju vähemalt 600.

“Osa allkirju viisime juba Tallinnasse, aga suuremate kaubanduskettide poodides saab allkirja anda kuni 27. juunini,” rääkis Niisuke, öeldes, et tahaks küll rohkem allkirju kokku saada, kuid suuremat numbrit ei julge pakkuda. “Eks need allkirjalehed on poodides ju kusagil nurga taga,” põhjendas Ülo Niisuke.

Kaubanduskeskustes on allkirjade kogumise lehed infolettides. Vilve Jakobi Krooni Selveri infoletist ütles, et inimesed on päris aktiivsed. “Mõni inimene leiab need ise üles, osa aga tuleb ja küsib, kus saab allkirja anda,” lausus ta ja lisas, et küsima tulevad peamiselt eakamad inimesed.

Krooni Selveris oli eile pärastlõunaks põllumeeste deklaratsioonile kogunenud üle 80 toetusallkirja. Kui Kroonikeskuses teavitab inimesi allkirja andmise võimalusest plakat peaukse juures, siis Vaala keskuses kutsub külastajaid allkirja andma siseraadio, mis iga natukese aja tagant põllumeeste toetamise võimalusest teada annab.

Ülo Niisuke rääkis, et lisaks suurtele kaubanduskeskustele on ka väiksemad poed ise avaldanud soovi, et nende juures saaks põllumeestele toetusallkirju anda. Rakverest tõi ta näiteks OÜ Agroparts kaupluse Rägavere teel.

Viru-Nigula vallas Rabaveere talu pidav Olav Kreen, kes on ka allkirjade kogumise aktsiooni ühe korraldaja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, rääkis, et Balti riikide põllumeeste ühine soov on Euroopa Liidu põllumajandustoetuste taseme kiirem ühtlustamine.

“Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga põllumajandustoetuste kohta midagi väga konkreetselt kirja ei pandud ja meil tuli leppida sellega, mida pakuti, aga nüüd oleme ise klubi liikmed ja saame kaasa rääkida, anda häälekalt teada, et olemasolevad toetused meid kuidagi ei rahulda,” kõneles Kreen.

“See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi – kui Brüssel meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võta, siis kõlavad õõnsalt jutud kodanikuühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest,” lausus Eesti Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra.

Praegu on otsustamisel Euroopa Liidu eelarve aastateks 2014-2020. Baltimaade põllumajandustoetused on seni kõige madalamad ja seda tahetakse põlistada veel pikkadeks aastateks. Kui Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, siis Eestis vaid 117 eurot. Hollandis on see 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suurenevad otsetoetused aastaks 2020 Eestis 159, Lätis 145 ja Leedus 177 euroni hektari kohta. Põllumehed tunnevad end petetuna, sest Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga räägiti, et toetused suurenevad kiiremas tempos.

Lisaks sellele ei luba Brüssel 2013. aastast enam maksta ­uutel liikmesriikidel toetuste riigipoolset lisamakset, mistõttu vähenevad meie põllumeeste otsetoetused lähiaastatel võrreldes selle aastaga kuni viiendiku võrra.

Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimub Eestis, Lätis ja Leedus.

Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.

Allkirjade kogumist korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit koostöös Eesti toidukaupluste kettidega.