Kui sinu õigusi rikutakse ...

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikidel inimestel on õigus eluasemele, ometi on nii Eestis kui maailmas hulgaliselt kodutuid inimesi.
Kõikidel inimestel on õigus eluasemele, ometi on nii Eestis kui maailmas hulgaliselt kodutuid inimesi. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Igal inimesel on õigus tööle, õigus saada õiglast töötasu, võrdset ja väärikat kohtlemist ning palju muud. Kui inimene aga tunneb, et tema õigusi on rikutud, võib ta pöörduda Inimõiguste Instituudi poole ning sealt abi paluda.

Kui palju inimesed üldse oma õigustele või kohustustele iga päev mõtlevad, on teine küsimus. “Pigem kiputakse mõtlema õigustele ja unustama kohustused,” märkis Inimõiguste Instituudi juhatuse liige Merle Haruoja. Nimelt avati mai keskpaigas Jõhvis Inimõiguste Instituudi esindus, mistõttu peeti ka sellealast seminari.

Nõunik Ene Eha Urbala sõnul on inimesi vastu võetud juba aasta algusest peale. Millised on siis need peamised mured, millega kodanikud ühe inimõiguste nõuniku poole pöörduvad? Peamiselt juriidilised küsimused, ja et Ida-Virumaal kõneleb suur osa elanikkonnast vene keelt, siis veel keeleprobleemid. Kuigi Jõhvi esinduse eesmärk on ka naabermaakondi teenindada, jõuavad sinna peamiselt lähemal elavad inimesed. Telefoni teel aga jagab nõunik infot ja abi üle Eesti.

Kui põhiliselt pöörduvad inimesed instituuti, et saada õigusabi, selgitusi seaduste või dokumentatsiooni kohta, siis mõnikord tullakse ka nii-öelda inimlikumaid küsimusi esitama. Näiteks helistas Urbalale kord naisterahvas väljaspoolt Ida-Virumaad ning kurtis, et on juba 13 aastat töötu, kõrgharidusega õpetaja muide, ja riik ei toeta teda. Siinkohal oligi nõuniku ülesanne seletada naisele tema võimalusi, kuigi abiotsija oli sellega 13 aastat hiljaks jäänud. “Tavaliselt tullakse oma probleemidega hiljem, siis, kui õige aeg on möödas,” iseloomustas Urbala tüüpilist pöördujat.

Avamisseminaril juhtis ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev tähelepanu seadusaukudele, tõstatades küsimuse, et kui inimesel on õigus riigi piires kolida, siis kuidas on võimalik Kohtla-Järve elanikul, kes saab oma korteri müügist 2000 eurot, kolida Tallinna, kus ta peab korteri eest vähemalt kümme korda rohkem maksma.

Arutleti sellegi üle, kes on Ida-Virumaal vähemuses, mille peale Narva Eesti Seltsi esimees Ants Liimets nimetas Narva linnas kolme rahvust: eestlased, ukrainlased, valgevenelased.

Märksõnad

Tagasi üles