Soojustamise järel vähenesid spordihoone elektriarved

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Muuga spordihoone välisseinad soojustati, samuti tehti haljastustöid, mille käigus taastati muruplatsid ja asfaltkate.
Muuga spordihoone välisseinad soojustati, samuti tehti haljastustöid, mille käigus taastati muruplatsid ja asfaltkate. Foto: Eva Klaas

Muuga spordihoone oli üks esimesi objekte Lääne-Virumaal, mis soojustati raha eest, mille Eesti riik oli teeninud CO2 kvootide müügist.




Laekvere vallavalitsuse majandusoskonna juhataja Andrus Läll ütles, et elektriarved (hoonet köetakse elektriga – toim.) on vähenenud 20 protsenti. “Külmemal ajal on temperatuur ka mõne kraadi võrra soojem.”

Läll lisas, et väga tähtis on sotsiaalne aspekt, sest tegemist on valla ainukese spordihoonega, mis on nüüd nii väljast kui seest täiesti korda saanud.

Hoones on 1139 m2 kasulikku pinda, seal asuvad spordihoone, raamatukogu ja Muuga maanaiste seltsi Eha ruumid.
Hoone on ehitatud 1985. aastal võimlaks ja õpilasmaleva majutusruumideks. See oli projekteeritud ja ehitatud tolleaegsete normide järgi ning väga suure energiatarbimisega.

Vald otsis juba pikka aega võimalusi küttekulude vähendamiseks. 2004. aastal telliti spordihoone renoveerimisprojekt. Esmajärjekorras soojustati angaariosa ja laed, kuid välisseinad jäid soojustamata.

2011. aastal müüs Eesti riik CO2 kvoote ja müügist saadud raha eest avanes võimalus parandada hoonete soojapidavust. Rahandusministeerium rahuldas Muuga põhikooli spordi- ja raamatukoguhoone fasaadide soojustamise rahastamise taotluse.
Kui välisseinte soojustamine lõppes juba aasta lõpus, siis haljastustööd jätkusid veel tänavu ning said tehtud hiljuti.

“Hoone vundamentide äärne pinnas oli aastatega ära vajunud, pandused lagunenud ja nendega piirnev murupind oli väga ebatasane, mis raskendas niitmist,” kirjeldas Andrus Läll.

Vundamendid kaevati lahti ja soojustati, valati uus betoonist pandus, osaliselt paigaldati uus äärekivi.

“Taastati ka ehituse käigus lammutatud asfaltkate. Taastatud murupinnad ja asfaltkate on palju paremas seisukorras, kui olid enne soojustamistööde alustamist,” rääkis majandusosakonna juhataja.

Tööde läbiviimise korraldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, ehitustöid tegi OTO Ehitus OÜ, omanikujärelevalvet Einar Kaldam Vanaveski Talu.

Märksõnad

Tagasi üles