Besik Narmania: “Rakvere tugi ja eeskuju aitab meid”

Besik Narmania. Foto: Arvet Mägi

Vähem kui neli aastat tagasi kukkusid Rakvere sõpruslinnale Senakile pommid Venemaa lennukitelt, praeguseks on sõjakoledused püütud unustada ja Senaki elab normaalset elu.

Pärast pommitamist saatis Rakvere linn oma Gruusia sõpradele 38 kahesajaliitrist kotitäit riideid, jalanõusid, tekke ja mähkmeid Senaki väikelastele ning linna kogunenud sõjapõgenikele. Viisteist aastat varem oli linn Gruusia kodusõja ajal samuti suuri õudusi üle elanud.

Kahe linna sõprussuhted ulatuvad tagasi 1976. aastasse, mil Rakvere ja tollal Mihha Tshakajast lihtsalt Tshakajaks ümber nimetatud linn lepingu sõlmisid. Mihha Tshakaja oli gruusia kommunist, keda Stalin oma õpetajaks nimetas, ja tema nime sai linn juba 17 aastat enne mehe surma.

Riigikorra muutus jättis ka sõprussuhted unarusse, kui täpselt 20 aastat hiljem kirjutati alla uus sõprusleping, kuid kauge vahemaa ja kehvade ühenduste tõttu jäi see pigem lihtsalt paberiks. Nüüd on taas peaaegu paarkümmend aastat mööda läinud ning kätte jõudis aeg uue sõpruslepingu sõlmimiseks.

Senaki volikogu esimees Besik Narmania ütles, et eestlasi hinnatakse Gruusias väga, siin on talle aga kõige sügavama mulje jätnud inimestevahelised suhted.

Miks tulite kauge maa tagant Rakveresse?

Tulime Rakveresse linnapea kutsel, võtsime pikka aega hoogu, aga nüüd oleme kohal. Meie tuleku peamine põhjus on see, et väga head suhted, mis on eesti ja gruusia rahva vahel olnud, jätkuksid ka tulevikus. Tahame taastada Rakvere ja Senaki vahelised sõprussuhted. Ja mitte ainult taastada, vaid ka oluliselt edasi liikuda.

Tahame Rakverest õppida, kuidas võimalikult kiiresti edasi liikuda, teil on see teadmine olemas, meie oleme Rakverega võrreldes aga alles suhteliselt pika tee alguses. Meil on mõistlik kogenumatelt õppida, kuidas asju õigesti ja kvaliteetselt teha, selmet hakata ise omaette katsetama.

Gruusia eesmärk on saada Euroopa Liidu liikmeks. Teie olete juba seal ning meie jaoks on Rakvere kogemused väga olulised, sest lähtepositsioon oli Eestil ja Gruusial ju suhteliselt sarnane.

Ma olen väga õnnelik, et eesti rahvas on olnud Gruusiale toeks ka rasketel aegadel ja on seda nüüdki, kui me püüame arengus sammu edasi astuda. Gruusia inimesed teavad ja mäletavad ning näevad ka praegu Eesti püüdlusi Gruusia abistamiseks, seetõttu austatakse eestlasi Gruusias väga.

Need muudatused, mis on Rakveres paarikümne aastaga toimunud, on muljet avaldavad ja Rakveres on palju käegakatsutavat, tunnistamaks suuri muutusi. Meil on tõepoolest väga palju õppida.

Gruusia noored on väga edasipüüdlikud ja tahavad olla hästi haritud. Kui riigil on palju haritud ja ettevõtlikke noori, on alust arvata, et tulevik võiks olla helge.

Rakvere ja Senaki sõprussuhted on olnud päris pikaajalised, kuid viimastel kümnenditel varjusurma langenud. Rakveres on ilmselt üpris vähe inimesi, kes Senaki kohta midagi täpsemalt teavad. Mis koht Senaki üldse on?

Senaki on väga vana linn, seal on elatud juba neli sajandit enne Kristust. Linn asub 35 km kaugusel Mustast merest, meil on mägesid ja lauskmaad. Linnas on 28 500 elanikku, kogu omavalitsuses elab aga 52 000 inimest.

Tbilisist oleme 280 km kaugusel, Khutaisi jääb aga 60 km ja Batumi 100 km kaugusele.

Meil on ravimineraalvett, ajaloolisi vaatamisväärsusi, barokkstiilis Senaki teater on väga uhke. Usun, et vaatamisväärsuste kõrval üllatab Senaki külalisi oma headusega, see on meie jaoks peamine – headus ja külalislahkus.

Senakis on juba ammu Rakvere tänav. Ja meil on Gruusia kõige suurem sõjaväebaas, kus teenib 4000 meest.

Praegu on hea sõbrustada, Tbilisi ja Tallinna vahel on otselennud.

Jaa, loomulikult, varem oli päris keeruline Gruusiast Eestisse saada või vastupidi.

Kui te koju tagasi jõuate, mis on siis see, mida teistele räägite – vaat nii võiksime ka meie teha või sellist asja oleks meilegi vaja?

Nägime Rakveres juba ühe päevaga väga palju, aga oleme siin veel, nii et kõik muljed on vaja kokku võtta. Kuid juba praegu on emotsioone nii palju. Eks tuleb vähehaaval see kõige olulisem välja noppida. Selge on see, et õppida on meil Rakverelt väga palju.

Mida muljet avaldavat olete jõudnud Rakveres näha?

Kõige enam on muljet avaldanud inimestevahelised suhted. Ükskõik, kus me ka ei käinud, igal pool võeti meid lahkelt ja naeratusega vastu. See on kõige olulisem. Ja seegi, et linnarahvas on uhke oma linna üle, neil on kodanikutunne.

Loomulikult oli väga võimas ja muljet avaldav linnus. Ja väga hea mulje jättis ka uhke ja hästi hooldatud spordikompleks.

Kuid tuleksin ikkagi tagasi inimeste juurde – igal pool oli näha püüdlemist edasi, millegi uue poole. Teie inimesed ei taha paigal seista, vaid ikka edasi minna, see on väga oluline.

Millised võiksid olla reaalsed suhted Rakvere ja Senaki vahel?

Kindlasti ei jää asi ainult paberile. Meil on ühine soov kirjutada koos projekte Euroopa Liidule, et sealt raha saada ja seda kaudu midagi konkreetset ära teha. Ja nagu ma juba ütlesin – meie eesmärk on saada Euroopa Liidu liikmeks ja Rakvere abi on selle juures väga teretulnud.

Meil on pikk ja raske tee käia, aga Rakvere tugi ja eeskuju aitab meid selle juures. Oleme alles pärast kaose aega jalule tõusnud, kuid aega ei ole kunagi liiast ja tahaksime kiiresti edasi liikuda.

Eks me eelkõige selle pärast tulimegi siia, et õppida, kuidas teha asju õigesti ja kvaliteetselt. Kui ikka ise ei oska, tuleb alati häbenemata nõu küsida.

Aga juba mõne nädala pärast tulevad Senakist kolm jalgpallurit ja treener Rakveresse noorte Euroopa meistrivõistlusi vaatama. Eks seegi ole midagi reaalset.

Ja kindlasti ootame kõiki rakverlasi Senakisse.