Austatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Head omavalitsusjuhid, jõustruktuuride esindajad ja veteranid. Kallid virulased!
Lääne-Viru maavanema kõne maakaitsepäeval Võsul
Tänast päeva alustasime Ilumäe mälestusmärgi juures mälestades kõiki Eesti vabaduse eest võitlejaid.
Arvatavasti ei ole ajaloos teist nii suurt võitu, mis eestlaste olemust ja iseloomu nõnda palju oleks vorminud, kui Võnnu lahing. Kogu meie idee iseseisvusest ning omariiklusest põhineb just sellel ajaloolisel võidul. Isamaaline meelestatus, vabaduseiha ja professionaalsus tagasid meile Vabadussõjas võidu.
Meie kaitsetahe, professionaalsus ja vähemate vahenditega rohkema saavutamine võib pärineda mõttelaadina just sellest episoodist. Nende märksõnade peale mõtleme me tänasel päeval. Turvalisus on inimese üks põhivajadusi – tunda end kaitstult oma kodus, oma riigis. Ja selle saavutamiseks on oluline pidev koostöö, mida teevad nii täna siia kogunenud struktuurid kui paljud teised. Abivalmidus, ühtehoidmine, koostööoskus, kogukonna kaasatus muudavad meie ühiskonna tugevaks ja turvaliseks.
Võnnu võidukus pole aga ainus, milles eestlase iseloom on saanud karastada ja tugevneda. Kui ei ole just välist survet ja sundust, on eestlased ikka puhkuse hetkel võtnud elu vabamalt ning mis seal salata, teinekord ehk liigagi ennastunustavalt või üle hindavalt. Jaanipäev, mis on osa eestlaste kultuurist ja identiteedist, on just sellise vaba ja ennastunustava mõtteviisi illustratsiooniks. 1934. aastal otsustasid rahvasaadikud tõsta võidupüha jaanipäeva osas fookusesse, et vältida liigset vabameelsust ning suunata valitsev energia ja meeleolud rahva ühtsus- ja kokkukuuluvustundesse. Peaaegu 20 aastat on sellest mõttemallist kantuna olnud Eestis ilusaks traditsiooniks süüdata jaanituled võidutulest. Et me ei unustaks oma ajalugu ega seda, kes oleme!
Head võidupüha ja ilusat jaaniõhtut teile kõigile!