Läinud laupäeval peeti Mädapea mõisas pasteedisimmanit, mis tekitas juba enne sündmuse algust parajat elevust.
Pasteediteo salaretseptid toodi mõisapeol rahva ette
3. märts 2009, 09:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Simmanil kapelliga kohal olnud Helve Ploom Tudust rääkis, et teda üllatas lai valik, millest kõigest pasteeti teha annab.
"Ja lausa üllatav on seegi, et nii paljud naised külades pasteeti veel keedavad," lisas Ploom, pidades toredaks, et ka nooremad naised veavad vanu toidutraditsioone edasi.
"Ajast aega on Eestis pasteeti tehtud ja nüüd õpivad noored ise vanu tarkusi juurde," lisas Ploom.
Mädapea mõisa perenaine Marika Vartla ütles, et kui külalistega on jutt läinud toidutegemisele, on räägitud ka vanast piduroast pasteedist, mida iga perenaine teeb natuke teistmoodi ja erinevatest ainetest.
"Et olid ka vastlad, mida sai tähistada suure pidusööminguga, ja pärast seda algas rahvakalendris 40päevane paast, siis oli eesmärk saada kokku 40 erinevat pasteeti, saime aga 29, seega tuleb järgmisel aastal üritada paremini," rääkis Vartla.
Seekordsel pasteedisimmanil korraldati ka konkurss, kus esikoha sai Aili Tomsoni loomamaksapasteet, teise koha Mai Errildi suitsulõhepasteet ja kolmandaks tuli Venevere perenaise Tiina Raudmäe kalkunilihapasteet.
Huvitavamate pasteetidega tulid kohale veel Muuga naised, kes lisasid sellele hõrgutisele apelsine ja ube,
Palasilt toodi aga Mädapeale põdramaksa- ja Karepalt jaanalinnupasteet.
Pasteedisimmani korraldajail on plaanis välja anda ka raamat, kus sees meie külanaiste pasteediretseptid.