Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/06/28/1189366t1hc429.jpg)
Mafioosolt küsitakse, mida ta informatsiooni hankimiseks kõige rohkem kasutab – raadiot, telerit või internetti? “Kuuma triikrauda!” vastab mafiooso. Kõnealune mafiooso ei ole õnneks eestlane, sest viimase eurobaromeetri uuringu kohaselt ei ole kuum triikraud eestlaste jaoks informatsiooniallikas.
Elame informatsiooni ülekülluse ajastul. Iga päev täidavad müügilette ajalehtede ja ajakirjade virnad ning meie postkaste ummistavad reklaamid ja infovoldikud, mida me tegelikkuses oma ellu ehk ei soovigi.
Iga päeva meieni jõudvas infovoos on palju teavet ka Euroopa Liidu kohta ning need kodanikud, kes meedias ilmuvaid pikki ELi-alaseid kirjutisi mõnuga ahmivad, pole ilmselt enamuses.
Nii näitabki viimane eurobaromeetri uuring, et vaid 34% eestlastest on enda arvates Euroopa teemadest kas väga hästi või üsna hästi informeeritud. Neid, kes leidsid, et nad pole üldse informeeritud, oli 7%.
Millistest allikatest siis hangivad eestlased vajadusel informatsiooni? Euroopa poliitiliste teemade kohta saadakse infot eelkõige televisioonist (54%) ja internetist (24%). Internetis kasutatakse omakorda peamiselt teabesaite (69%). Eelnevale tuginedes võib väita, et trükimeedia ei ole eestlase jaoks esmane Euroopa Liidu alase info otsingu koht ning tuima paberitüki asemel eelistab eestlane võimalikult vahetut kontakti infoallikaga.
Euroopa Liit on vähendanud kallite ja kiiresti vananevate infotrükiste tootmist ning panustanud väga palju üleeuroopaliste infovõrgustike toimimisse.
Esimene teejuht info hankimisel võiks olla veebileht http://europa.eu/index_et.htm, kus lisaks esmasele infole teid huvitava teema kohta leiate ka kontaktid, kelle poole võite pöörduda lisateabe saamiseks. Infovõrgustike eesmärk on aidata liikmesriikide kodanikke, tutvustades neile nende võimalusi ja õigusi liikmesriikides reisides, õppides või töötades.
Euroopa Liidu maja infokeskuse külastajate küsimusi analüüsides võib väita, et Euroopa Liidu teema vastu tunnevad huvi eelkõige inimesed, kes otseselt selle valdkonnaga kokku puutuvad. Meie poole on pöördunud nii tudengid, kes otsivad sobivaid infoallikaid oma diplomitööde tarbeks, kui ka kodanikud, kel soov pöörduda Euroopa Kohtusse oma õiguste kaitseks.
Tarbijakaitseameti juures tegutseva Euroopa tarbija nõustamiskeskuse poole võite pöörduda näiteks juhul, kui Saksamaalt ostetud kasutatud autoga või Soomest soetatud mööbliga on tekkinud probleeme ning müüja teie järelepärimistele ei vasta.
Teise riiki tööle minnes vajate eelkõige praktilist infot sihtkoha riigi tööturu, maksude ja elamistingimuste kohta – kõigis neis küsimustes saab teid aidata EURESe konsultant. EURES on töötukassa juures tegutsev ning Euroopas tööotsijatele töövõimaluste, töö- ja elamistingimuste teavet pakkuv võrgustik.
Kui teil on huvi Euroopas õppimise või vabatahtlikes projektides osalemise vastu, siis pöörduge programmi “Euroopa noored” infobüroo spetsialistide poole.
Anton Hansen Tammsaare on öelnud, et “midagi pole võimatu, niipea kui inimene hakkab sellest kord tõsiselt mõtlema”. Kogu
Euroopa on teie ees lahti – kasutage seda võimalust.
Enne minekut astuge läbi lähimast infopunktist ning uskuge mind, vajaliku info saate kätte ka ilma kuuma triikrauata.