Omavalitsuste rahakotid paisuvad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lepnal algavad peagi ulatuslikud torutööd, Rakvere vallavanem Aivar Aruja arvas, et kavandatust enam laekunud tulumaksu eest saab pärast kaevamisi alustada majadevaheliste teede korda tegemist.
Lepnal algavad peagi ulatuslikud torutööd, Rakvere vallavanem Aivar Aruja arvas, et kavandatust enam laekunud tulumaksu eest saab pärast kaevamisi alustada majadevaheliste teede korda tegemist. Foto: Meelis Meilbaum

Esimese poolaasta tulumaksulaekumine teeb omavalitsusjuhtidel näo rõõmsaks, rahandusministeeriumi plaan reservide kogumisele sundida paneb aga pead vangutama.


Lääne-Virumaa omavalitsustele laekub üksikisiku tulumaksu mullusega võrreldes kapaga enam, isegi Kunda linnas, kus kasv on kõige väiksem, on poole aastaga kogunenud 4,8% rohkem tulumaksu kui mullu sama ajaga.
Juunis jäid Rägavere ja Laekvere vald küll eelmise aasta juuniga võrreldes napilt miinusesse, kuid poole aastaga on neilgi kasv kaugelt üle kuue protsendi.
Maakonna suurim omavalitsus ehk Rakvere linn on plussis peaaegu kaheksa protsendiga. “Nuriseda küll ei saa,” ütles linna rahaasjadega tegelev abilinnapea Allar Aron, kelle sõnul prognoositi eelarvet koostades märksa väiksemat tulude juurdekasvu.
Samas teeb Aroni veidi murelikuks rahandusministeeriumi kava omavalitsusi reserve koguma sundida. “Neil on mitmesuguseid ideid, üks on näiteks selline, et kui tulumaksulaekumine kasvab üle viie protsendi, siis tuleks pool viit protsenti ületavast osast jätta reservi,” rääkis Aron, täpsustades, et see ei ole siiski veel välja kujundatud ametlik poliitika.
“Kui vaadata, millised on omavalitsuste vajadused ja millised nende võimalused, siis reservide kogumiseks ruumi ei ole, kogu vaba raha läheb investeeringuteks,” lausus Aron delikaatselt.
Hoopis sõjakam oli Rakvere vallavanem Aivar Aruja, kelle juhitavas omavalitsuses on tulumaksu tänavu esimese kuue kuuga laekunud koguni 13,3% mullusest rohkem. “Nad võiksid seal ministeeriumis tööd teha, mitte igasuguseid lollusi välja mõelda,” sõnas ta. “Kusagil on ikka piir, võtku lahti põhiseadus ja lugegu, mis asi see kohalik omavalitsus on.”
Käredatele sõnadele vaatamata lausus Aruja, et Rakvere vald üritab oma kokku kuivanud reserve kasvatada ning kindlasti on vaja investeerida teedesse, mis alarahastuse tõttu lagunema kipuvad.
Kuidas on juhtunud, et Rakvere vallas tulumaksu laekumine on nii palju paranenud, ei osanud Aruja öelda.
“Tahaks väga tarka meest mängida ja mingi põhjuse välja tuua, aga ega ikka ei tea küll,” tunnistas ta. Vallavanem sõnas, et abivajajate arv on Rakvere vallas konstantne. “Ehk on ümbrikupalga saajate arv vähenenud ja rohkem on hakatud palku deklareerima,” oletas ta.
Tamsalu vallas oli juuni tulumaksu laekumine mullusega võrreldes koguni 17,8 protsendi võrra parem. “Imesid küll ei juhtu, aga see on hea, et niimoodi läheb,” kõneles Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg, kes lisas, et poole aastaga on vald plaanituga võrreldes
12 500 euroga plussis.
“See on päris hea tunne, laskmata karu nahka ei taha küll jagada, kuid hoiame pöialt, et aasta lõpuni sama jätkuks,” rääkis Uudeberg.
Esimesel poolaastal kasvas Lääne-Virumaal tulumaksulaekumine enim Rakvere (13,3%), Tamsalu (10,1%) ja Vihula (9,7%) vallas, kõige vähem Kunda linnas (4,8%) ning Tapa (5,4%) ja Laekvere (6,2%) vallas.

Tagasi üles