Kohati tundub, et põllumajandusministeerium tegeleb regionaalpoliitikaga rohkemgi kui regionaalministri meeskond või ükskõik milline teine ministeerium.
Juhtkiri: Põllumajandusministeerium on asunud regionaalpoliitika vedajate esiritta
Põllumajandusministeeriumi allasutustel on oma kontorid igas maakonnas, tasapisi püütakse inimestele veelgi lähemale tulla ehk kontorid ühe katuse alla koondada, et klientidel ikka lihtsam ja mugavam oleks.
Hea, kui ei pea vajalikke asutusi mööda maakonnakeskust või piki erinevaid maakonnas paiknevaid linnu taga otsima.
Teisalt aitab selline lähenemine loomulikult ka halduskulusid kokku hoida: üks maja nõuab ikkagi vähem ressursse kui mitme kontorihoone ülalpidamine.
Aga põllumehel, kes on põllumajandusministeeriumi asutuste põhiklient, ongi ju enamasti mitmes asutuses käia, ning kui need on kõik üheskoos, hoiab põllumees ka raha kokku, ajast rääkimata.
Kuigi palju vajalikke asju, mis riigiasutustega ajada, saab tänapäeval elektrooniliselt tehtud, on ikkagi olukordi, kus ametnikega tuleb silmast silma kohtudes sotid sirgeks saada.
Põllumajandusministeeriumi kontoreid leiab Tartust ja Jõgevalt, isegi Sakust ja Jänedalt. Ilmselt võiksid teisedki ministeeriumid kaaluda, kas ikka kõik nende allasutused peavad Tallinnas või äärmisel juhul Tartus paiknema, ja ehk sarnaselt põllumajandusministeeriumiga regionaalpoliitiliselt mõtlema.
Niikuinii käib lõviosa asjaajamisest ja infovahetusest elektrooniliselt ning asutuse asukoht ei oma nii olulist tähtsust kui varem.
Samas ei saa kampaania korras ametkondi regioonidesse laiali paisata, sest kohapeal on vajalik eeskätt näiteks kvalifitseeritud inimeste olemasolu. Nii et mõelda tuleb regionaalselt, aga samas mõistlikult ja kõikvõimalikke asjaolusid kaaludes.