Kukeseenerallile võib startida nädala pärast

Taimi Sambliku lemmikseenemetsad asuvad Võsu ümbruses ja kukeseentest on ta tänavu enda sõnul isu täis söönud. Foto: Meelis Meilbaum

Äsja seenel käinud Taimi Sambliku kinnitusel tuleb tänavu väga rikkalik kukeseeneaasta ja üsna pea võib seeneralli alata.

Sellise hinnangu julges ta anda pärast eilset metsaskäiku Võsu lähedal Koljaku mäel. “Praegu on nad veel pisikesed, aga arvan, et umbes nädala pärast võib juba seenetalgutele minna. Metsaalune on kukeseeni tihedalt täis,” rääkis Samblik.
Naine ise on tänavu mõneks ajaks kukeseentest isu täis saanud. “Esimesed seened korjasin päev enne jaanipäeva Setumaal. Kohalikud olid neid seal sel ajal juba mitu päeva söönud,” märkis ta.
Nüüd käib Samblik metsas põhiliselt sugulastele ja sõpradele seeni korjamas. “Täna on kavas külla minna ning mõtlesin, et võtan külakostiks seeni kaasa. Mul on laisad tuttavad, kes ei viitsi ise metsas käia, siis ma ikka viin neile.”
Lisaks korvitäiele kukeseentele leidis Samblik Koljakult ka mõne üksiku männiriisika. Lemmikseenemetsad ongi tal Võsu ümbruses.
“Kui näiteks sügisseente jahtimiseks läheb, siis käin ma tavaliselt Mustoja taga, seal on väga rikkalik mets, kust võib leida igasuguseid seeni,” vihjas ta.
Mükoloog Kuulo Kalamees rääkis Postimehele, et tänavune seeneaasta algas kaks nädalat tavapärasest varem. Kui tavaliselt algab kukeseeneaeg pärast jaanipäeva, siis sel suvel kerkisid esimesed kullakarva seenekübarad metsa alla juba juunikuu alguses.
“Kevad oli pikk ja külm ning väga vihmane, siiamaani on vihmane. Vihm meeldib seentele, kuid sooja jäi liiga väheks. Siiski tuli seeneaeg mitu nädalat varem,” ei osanud Kalamees öelda varajase seenehooaja põhjust.
Kukeseeni võib tema sõnul leida kõikjal Eestis, kuid parim koht on seenetarga hinnangul Kagu-Eesti. Lisaks kukeseentele võib metsast leida ka kevad-võluheinikuid ning samuti on valmis kase- ja tamme-kivipuravikud.
Kui rikkalikuks seeneaasta tervikuna kujuneb, Kalamees öelda ei osanud. “See oleneb päikesest ja vihmast. Vihma on palju tulnud, kuid õige soojata head seenesaaki loota ei ole,” nentis ta.
Kui rääkida metsmaasikatest, siis neid Taimi Sambliku sõnul ta veel eriti leidnud pole. Samas võis esimesi metsmaasikamüüjaid näha Roelas suure tee ääres, kus marjulised küsisid klaasitäie marjade eest kaks eurot.
Rakvere turul neljapäeval metsmaasikaid ei leidunud, küll aga pakkusid paar esimest kiiremat müüjat kukeseeni.
Hind muidugi oli krõbedast krõbedam – üks küsis kaheksa, teine kümme eurot kilo eest. Kusjuures seened olid oluliselt kribumad kui Sambliku korvis nähtud.
Seevastu on turul praegu tõeline maasikauputus – kõik letid ja letialused on punaseid marju täis. Osta saab nii suuri ja magusaid maiustamismaasikaid kui ka väikeseid moosimarju.
Neljapäeval algasid kilohinnad kahest ja poolest ning lõppesid kolme euroga.