Juhtkiri: ACTA - tagasi lükatud
6. juuli 2012, 08:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Parlament lükkas kolmapäeval suure häälteenamusega tagasi vastuolusid tekitanud riikidevahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA.
Mitu Euroopa Liidu riiki on ACTA suhtes väljendanud kahtlust ja arvukatel demonstratsioonidel on rahvahulgad avaldanud meelt internetivabaduse piiramise vastu. Ka Eesti suuremates linnades tulid noored tänavatele, et otsustavalt oma vastumeelsust kaubanduslepingu vastu näidata. Samuti demonstreeriti oma meelsust mitmesugustes internetikeskkondades.
ACTA vastu hääletas Euroopa Parlamendis kogunisti 478 saadikut, 39 hääletas poolt ning 165 jäid erapooletuks. Hea tunne on, et kõik Eesti eurosaadikud on vähemasti ühest asjast ühtmoodi ja ainuvõimalikult õigesti aru saanud ja hääletasid ACTA vastu.
Kes aga oma jonni ei jäta, on selle teema arutamisse fooliummütsi ja seemned sisse toonud peaminister Andrus Ansip. Peaministri sõnul ei ole riikidevahelise võltsimisvastase kaubanduslepingu ACTA tagasilükkamine Euroopa Parlamendis kuigi rõõmustav ja intellektuaalomandi kaitse küsimused on endiselt lahendamata.
“Nagu mõni europarlamendi liige ju praegu on jõudnud öelda – jah, tõepoolest on nii, et tunded ja ratsionaalsed argumendid on segamini ja väga põhjendatuks sellist ACTA laustagasilükkamist pidada ei saa, teades, et Euroopa kohus on oma hinnangut alles kujundamas,” ütles Ansip eile valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele.
“Ega ülearu palju millegi üle rõõmustada ei ole, sest intellektuaalomandi kaitse küsimused rahvusvahelises plaanis on endiselt lahendamata,” nentis Ansip. “Kui Eesti ettevõtjad tahaksid tegutseda mingitel kaugematel väikestel turgudel, siis eeldades, et need riigid oleksid liitunud ACTAga, oleks seal tegutsemine küllalt kindel olnud. Praegu, kui hästi turgu tundma ei õpi, võib omandist ilma jääda. Selline on reaalsus.”
Tegelikkuses vist Eesti väiketootjal ACTAst küll erilist abi ei oleks, pigem vastupidi. ACTA oleks peamiselt kaitsnud suurkorporatsioonide huve, kes ka selle leppe lobistamise taga seisid. Intellektuaalset omandit saab teisiti ka kaitsta, ilma õigusi ja vabadusi piiramata.