Juhtkiri: 450 milliliitrit verd

Doonoritelk. Foto: Eva Klaas

Taas on doonoritelgid Rakvere keskväljakul ja pannakse siin uuesti püsti augusti lõpus.
Rakverlastele meeldib verd anda, vahel tekivad selleks suisa järjekorra.

Vereloovutusel võetakse doonorilt 450 milliliitrit verd, mis moodustab vereloovutaja kehakaalust olenevalt ainult 7–13%  inimese verekogusest.
Plasmakogus taastub keskmiselt 24 tunni ja vererakkude arv keskmiselt kolme nädala jooksul. Vereandmine ei kahjusta doonori tervist, vaid aktiviseerib vereloomet.
Jutte hoolivusest ja ligimesearmastusest kuuleme ikka. Kuid sageli ei jõuta tegudeni ja ilusate loosungite taga on vaid tühised sõnakõlksud.
Doonorluse puhul on asjalood teisiti. Kui emad on eluandjad, siis doonorid on elupäästjad, inimesed, kes oma verega kinnitavad hoolivust kaasinimeste suhtes. Vereloovutus on hoolivuse ehedaim näide.
Seetõttu on hea kuulda, et Rakvere paistab silma doonorite suure arvu poolest ja siin tuleb üsnagi sageli suisa järjekorras seista, selleks et saaks verd loovutada.
Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) verekeskus valis Rakvere linna 2011. aasta tulemuste põhjal koguni doonorluse aastalinnaks. Doonoritelgid tõid eelmisel suvel ühe päeva külastatavusrekordi just nimelt Rakveres, kus ühel päeval käis telgis 205 vereloovutajat.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul.
Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses teha ei saaks. Veretoodetele pole leiutatud tehisalternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa abivajajate elu.
Verekeskusel on just tänu doonoritelkidele võimalik suveperioodil tagada haiglatele vajalik verevaru, mis muidu kipub püsidoonorite puhkuste tõttu alla vajalikku taset jääma.
Laseme siis ikka  ka edaspidi doonorluse aastalinna vääriliselt verel doonoripäevadel voolata.