/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)
/nginx/o/2012/07/09/1209002t1h9ad8.jpg)
Kui Essu noormees Rainer Lepp (18) Rakvere keskväljakul eile doonorisildiga sõjaväetelki märkas, otsustas ta järjekorda seista
ning esimest korda elus verd loovutada.
Verega panustad riigikaitsesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Soovisin kellegi heaks verd anda,” ütles noor mees pärast 450 ml vere loovutamist. “Enesetunne on hea.”
Luule Belovil (49) Tamsalust oli juba veerandsada vereloovutust selja taga. “Mul on hea veri, ma ei suitseta ning see on minu võimalus aidata, loodan, et mu veri teeb kellelegi head,” rääkis naine.
27. korda doonorina verd kinkinud Rakvere mees Indrek Pilv (30) ütles, et esimest korda käis verd andmas koos sõbraga. “Kui nüüd kipub pikem vahe sisse jääma, siis tekivad süümepiinad,” märkis ta.
Mehel protseduuri läbi viinud Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse töötaja Nele Kangur ütles, et püsidoonoreid tunneb ta juba näo järgi ning eriti aktiivselt annetatakse verd just Rakveres ja Kuressaares. Eesti kõige staažikam doonor on verd andnud üle 200 korra, kuid vähemalt 50kordseid vereloovutajaid on regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuhi Ülo Lombi sõnul väga palju.
Lomp tunnistas, et Rakveres töötab nende meeskond oma võimete piiril, sest arvukalt on häid inimesi, kes tahavad oma verd kellegi teise heaks anda. “Teeme koostööd kaitseväega, kelle meditsiinitelgid on meie doonoritelkideks. Ja need on väga populaarsed nooremate inimeste seas. Lisaks vereloovutusele toob see inimestele lähemale ka riigikaitse mõiste,” märkis Lomp ja rõhutas, et vereloovutus on tõepoolest oluline riigikaitseline küsimus.
“Suvi on puhkuste aeg, aga tänu doonoritelgis kogutud verele ei pea meie haiglates plaanilisi operatsioone edasi lükkama,” rääkis ta.
Ülo Lomp rääkis juhtumi Gruusia sõja päevilt, kui samal ajal oldi doonoritelkidega Paides. Tol ajal astunud neli meesterahvast sisse ja öelnud, et nemad tahavad verd anda, aga oleks tore, kui see Gruusiasse abivajajatele saadetaks.
Rakveres doonoritelgis loovutatud veri transporditakse samal õhtul Tallinna verekeskusesse töötlemisele ning sellega varustatakse kogu Põhja-Eesti haiglaid Kuressaarest Narvani, lõunapoolseim punkt on Paide.
Ka täna saab Rakvere keskväljakul verd loovutada kella 11-17, 12. ja 13. juulil on doonoritelk Keila kultuurikeskuse juures ning 17.-19. juulini Paide kultuurikeskuse juures.
Verekeskus alustas telgis oma kuuendat töösuve. Eelmisel suvel külastas 17 päeva jooksul väljas olnud doonoritelke kokku 2359 abivalmis inimest, nende hulgas 380 esmadoonorit, kelle abiga koguti 863 liitrit verd.
Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu suure verekaotuse kartuses ei saaks teha.