Olukorra lahendamiseks on mitu võimalust: “varese” asendamine funktsionaalse ehitisega, ümberehitamine, bussipeatuse tõstmine teise kohta.
Visa vares
11. juuli 2012, 08:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigepealt tahaksin tänada Rakvere linnavalitsust, kes on otsustanud keskväljakul asuva varesekujulise bussipeatuse kaua kestnud probleemidega ükskord ometi tegelema hakata.
Kuna “varese” konstruktsioonis ja ka aastaaegade vaheldumises ei ole viimase kolme aastaga midagi muutunud, siis tuletaksin algatuseks meelde, et aastal 2009 korraldasid naiskogu Kadri liikmed Rakvere naiste hulgas küsitluse, kus küsisime 400 naise käest muu hulgas ka arvamust selle varesekujulise bussipeatuse kohta.
Kui võtta arvesse vaid nende arvamus, kes hindasid ehitise praktilist poolt, siis igast viiest naisest neli leidis, et see tuleb asendada funktsionaalsemaga, mis varjaks paremini halva ilma eest.
Kõikidest vastanutest 35 protsendile ei läinud bussipeatus korda, sest ei sõida bussiga, ja 17 protsenti arvas, et see on atraktiivne kunstiteos.
Ei oska hinnata, kui suur osa bussiga sõitjatest on naised, aga visuaalsel vaatlusel julgen väita, et see on kõvasti rohkem kui pool.
Olen ise bussi oodates sageli koos toidukottidega ümber postide varjulist kohta otsinud ja samal ajal mõelnud, et mis on siis linnaruumis olulisem, kas elu või kunst?
Muidugi võib mõista, et mõnel kõnealuse objekti rajamisega isiklikult seotud tegelasel pole meeldiv taluda mõtet vigade parandamise vajalikkusest, kuid inimesel, kes sellises keskkonnas oma igapäevaseid toimetusi teeb, on keeruline selle ehitise taustal tunda, et temast hoolitakse. Seda enam, et tipptundidel olen loendanud bussiootajaid vahemikus 20-40 inimest.
Olukorra lahendamiseks on mitu võimalust: “varese” asendamine funktsionaalse ehitisega, ümberehitamine, bussipeatuse tõstmine teise kohta koos standardsete paviljonide paigaldamisega.
Parima lahenduse leidmine on linnavalitsuse ülesanne ja loodan, et edaspidi eelistatakse ennekõike sõitjate huve.
Kunsti vahetu mõju üks eesmärk võib ju mõnikord olla ebamugavustunde loomine, kuid kahtlen sügavalt, kas selliseks halba enesetunnet tekitavaks taieseks peab igaveseks jääma üks üldkasutatav bussiootepaviljon.