Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2008/12/19/107678t1h1e22.jpg)
Laps jääb haigeks. Köhib nii, et kole kuulata, silmad läigivad kõrgest palavikust, kurk valutab.
Ja siis sosistab ta murelikult: "Anna andeks, emme, et ma haigeks jäin. Ega sind nüüd töölt lahti ei lasta?"
Kas me mõtleme oma täiskasvanuelus, kõneldes iga päev majanduskriisist, koondamistest ja kõigist muudest hädadest, milline maailmalõpu sarnane sõnum jõuab sellest meie lasteni, millised järeldused teevad sellest väikesed inimesed?
Muidugi on majanduskriis ning paljude harjunud elu- ja töörada kulgeb hetkel üpriski künklikult, aga vaevalt masohhistlik meeleheite pidev taasprodutseerimine loob kriisist väljapääsu.
Täiskasvanud teavad, et kriisid mööduvad. Kas oleme sellest ka lastele piisavalt selgesti teada andnud?
Või peavad väikesed õlad kandma lisaks oma igapäevastele muredele ka vanemate elukoormat?