Muike pais võis forellidele liiga teha

Muike paisjärv on tasapisi taastunud, kuid kalurite ja ihtüoloogide hinnangul paisutati järve hooletult ning Võsu jõkke pääses liiga vähe vett, mis võis seada ohtu sealse meriforelli asurkonna. Foto: Meelis Meilbaum

Võsu jõe veetase on pärast Muike järve regulaatorpaisu taastamist oluliselt langenud ning kalamehed on mures meriforelli käekäigu pärast jões.

Võsul elav kalur Virko Sirkel kurtis, et Võsu jões on vett väga vähe, kevadel oli aga tõsiseid probleeme Altja ojaga. “Paisud on kinni pandud ja vesi jõgedesse ei pääse, mina küll aru ei saa, mis kohaga ametnikud mõtlevad,” pahandas Sirkel.

Mehe sõnul on Altja oja tänavune meriforelli asurkond ilmselt hävinenud, Võsu jões on veel lootust, sest jõgi saab toidet ka ojadest ja allikatest, ning kuigipalju vett seal siiski on.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi lõhe ja meriforelli töörühma juhataja Martin Kesler ütles, et nii Altja oja kui ka Võsu jõgi on olulised meriforelli kudejõed ning nende kuivalejäämine võib meriforelli populatsioonile kehvasti mõjuda.

Teadur rääkis, et mitmed Võsu jõe ääres elavad inimesed on talle madalast veetasemest teada andnud. “Kui Muike järves hakati veetaset tõstma, jäi jõgi kuivaks ning forellile võis see mõju avaldada,” sõnas mees, kes lisas, et järve täitmine käis tema hinnangul veidi hooletult.

Ihtüoloogid teevad jõgedes proovipüüke sügisel ning siis selgub, millist mõju on veetaseme langus kaladele avaldanud.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti aga ei uskunud, et paisutamine jões vee hulka on vähendanud. “Normaalne sanitaarne vooluhulk tuleb paisudest läbi lasta ja tänavusi vihmasid arvestades peaks jões hoopis tavapärasest rohkem vett olema,” kõneles Tuusti.

Altja ojal paiknev Oandu pais ei ole Tuusti sõnul kinni olnud ning Oandu paisjärve veetase on hoopis meetri võrra madalamal kui varem. “Oandust voolas vesi kogu aeg, ka Võsu jõel olevast Laviku paisust jookseb vesi kogu aeg,” rääkis Jaanus Tuusti.

Virko Sirkel on aga veendunud, et jõgedes on vett vähe ning selles on süüdi hoolimatu paisutamine. “Kalurite seisukohalt on tegemist sigadusega, mis on hullem kui röövpüük,” rõhutas ta.

“Kaluritele tekitatakse materiaalset kahju ning seda mitmeteks aastateks,” lausus Sirkel ja lisas, et meriforelli maimud, kes praegu jões on, saavad püügiküpseks ning tulevad ka kudema nelja-viie aasta pärast.

Jaanus Tuusti ütles, et kui veetase ehk langeski ja kalamehed probleemi nägid, tulnuks sellest kohe telefonil 1313 teada anda ning keskkonnainspektsioon oleks asjaga tegelema hakanud. “Takkajärele on väga raske midagi tõestada,” nentis Tuusti, kinnitades, et Virko Sirkeli väiteid siiski kontrollitakse.

Kalade kuivalejäämist ja hukkumist Jaanus Tuusti ei uskunud. “Mingi hulk vett ju voolas ikka, kalad liiguvad edasi ja otsivad kohta, kus vett rohkem,” selgitas ta.

“Kui kellelgi mingi kahtlus on, et looduses on midagi valesti, andku aga kohe telefonil 1313 teada,” pani Jaanus Tuusti veel korra kõigile südamele.