Jäneda inimesed elavad kaasa luigepere elule

Luik ja pardid. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Tänavu talvel saabus Jäneda allikajärvele pesakond kühmnokk-luiki, kes end seal mõnusalt koduselt tunnevad ning kohalikele silmarõõmu pakuvad.

Uusaastakingitusena, just 1. jaanuaril, saabus Jänedale pesakond luiki: kaks majesteetliku välimusega vanaluike ning kolm veel hallika sulgkattega noorlindu, kes on kohalikul allikajärvel mööda saatnud peaaegu kogu talve.

Jänedal tegutseva maamajanduse infokeskuse juhtivspetsialist Ester Valdvee ütles, et kühmnokk-luiged rõõmustavad oma kohalolekuga kohalikku rahvast esmakordselt.

Luigepere tunneb end Jänedal hästi, aga nagu inimeste vahel, käib ka loomariigis võimuvõitlus - ühte noorlindudest kipuvad teised togima.

Lisaks luikedele talvitub Jänedal hulk sinikaelparte.

Valdvee hinnangul saavad sinikaelad ja kühmnokad praegu omavahel sõbralikult läbi, lisaks looduslikule toidule annavad neile suupärast ka kohalikud elanikud.

Loodusmees Peeter Hussar ütles, et kuigi kühmnokk-luiged on rändlinnud, jääb neid talvituma ka Eestisse.

Luiged on põhjatoidulised, seetõttu on nende jaoks oluline madal vaba vesi, nii et nad veekogu põhjast ja kallastelt taimeosi kätte saaks.

Kuigi rohkem merelinnud, võivad kühmnokad elutseda sisemaalgi.

Peeter Hussari sõnul on huvitav see, et kui üldiselt on kühmnokk-luiged inimpelglikud ja ettevaatlikud, samuti võivad nad eriti pesitsemisajal olla teiste lindude, näiteks partide suhtes agressiivsed, siis talvituvad kühmnokad tunnevad end inimeste läheduses palju julgemalt ning harjuvad kahejalgsetega kiiresti.

"Üldiselt vajab kühmnokk-luik enda ümber päris suurt territooriumi," ütles Hussar.

Peeter Hussari arvates on tõenäolisem, et Jänedal talve mööda saatnud linnud lähevad pesitsema Peipsi järvele või merele, aga kui nad on hakanud end allikajärvel turvaliselt ja hästi tundma, võivad jääda ka kohapeale.

Loodusmehe sõnul aga lendavad Jänedalt pesitsusajal kindlasti ära noorlinnud, kellele siis enam ruumi ei jagu.

Inimestega harjunud linnud võivad neilt ka toitu oodata.

"Näiteks saia anda neile tegelikult ei tohiks, sest see kahjustab tervist," sõnas Hussar.

Ester Valdvee meenutas, et on olnud periood, kui laululuiged aastaid Jäneda allikajärvel elutsesid ja ka pesitsesid.

Siis aga juhtus, et isaluik jäi auto alla. 2002. aasta talvel külmus järv kinni ning inimestega harjunud linnud jäid hätta, nad oleks olnud koertele kerge saak.

"Püüdsime laululuiged kinni ja viisime loomaaeda, kuhu nad jäidki," meenutas Ester Valdvee.

Nüüd vahepealsetel aastatel pole laululuiged enam Jänedal pesitsenud ega talvitunud, küll on neid näha olnud kevaditi mõne kuu jooksul.

Paaril aastal aga on nad ka kevadise külaskäigu vahele jätnud. "Huvitav, et nüüd talvel tulid hoopis kühmnokad, kes pole siin varem olnud," sõnas Valdvee.

"See, et laululuik, kes on Eestis läbirändaja, siin ka pesitseb, on haruldane. Aga Jänedal tõesti sellised laululuiged olid, seda kinnitas Eesti tuntuim luigeuurija Leho Luigu­jõe," ütles Peeter Hussar.