Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Sotsiaalministeeriumi koostatud töövaldkonna arengu uuringust aastatel 2010–2011 selgub, et võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eestis tunduvalt väiksem tähtajalise ja osalise tööajaga töötajate osatähtsus palgatöötajate hulgas.
Kui osalise tööajaga töötajate keskmine arv moodustas ELis mullu tööga hõivatutest 19,4 protsenti, siis Eestis oli vastav näitaja 10,6 protsenti. Sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütiku Liina Malgi sõnul hakkas kriisiajal osalise tööajaga töötajate osakaal küll tõusma, kuid võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega pole osalise tööajaga töötamine Eestis levinud.
Lätis ja Leedus oli osaajaga töötajaid vastavalt 9,2 protsenti ja 8,6 protsenti ning Soomes 14,9 protsenti. Enim ehk 49,1 protsenti oli osalise tööajaga töötajaid Hollandis.
Suurem on osalise tööajaga töötajate osatähtsus naiste, noorte ja vanemaealiste töötajate hulgas ja selle põhjuseks on tihtipeale soov ühildada töö-, pere- ja eraelu, märkis Malk.
Tähtajalise lepinguga töötajate osakaal on viimase nelja aasta jooksul küll aasta-aastalt veidi kasvanud. Malgi sõnul on selle põhjuseks osalt majanduskriis ja teisalt uue töölepinguseaduse jõustumine 2009. aastal, millega suurenesid kokkuleppevõimalused tähtajaliste töösuhete loomisel.
Kuid endiselt on Eesti keskmine näitaja 4,5 protsenti palgatöötajatest.
Ka Lätis ja Leedus on tähtajaline töösuhe võrreldes Euroopa keskmisega vähe levinud, seal on tähtajaliste palgatöötajate osakaal vastavalt 6,5 protsenti ja 2,8 protsenti. Soomes aga on tähtajalisi palgatöötajaid 15,6 protsenti. ELis tervikuna on see näitaja aga 14,1 protsenti.