Tänapäevases pidevalt arenevas ühiskonnas on tehnilise mõtlemisega inimesed väga hinnas. Eestil on neid vaja juba selleks, et riigina püsima jääda.
Juhtkiri: Insenerimõte lasteaiast
19. juuli 2012, 07:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrina keskkoolis korraldatav koolidevaheline projekteerimistarkvara kasutamise võistlus CADrina ja 2005. aastal sisse viidud valikainest “Ärijuhtimise ja tehnoloogia alused” tänaseks välja kasvanud reaal-tehniline õppesuund, mille valinud õpilased õpivad muu hulgas insenerigraafikat, tehnilist joonestamist ja programmjoonestamist, on igati kiitmist väärt. OHHOO! konkurss otsib lasteaedadest ja koolidest üle Eesti nutikaid ideid, toredaid traditsioone ja pühendunud inimesi ning suunab seeläbi ka väiksemaid lapsi avastama endas insenerlikku mõtlemist.
Lasteaialastel on ideid ja raamidest väljaulatuvad mõtted, mis inseneride ja loovinimeste puhul suuresti kasuks tulevad. Kui laps oskaks oma ideid rakendada füüsikaseadusi järgides, võiksime varsti seista mäetipul, kust avanevad vaated kogu maailmale. Siiski ei tohiks unustada, et väikelaps on veel oma arengu algstaadiumis, mistõttu on ta kergesti mõjutatav, ning seepärast tuleks lasta tal eelkõige areneda teda sundimata, et saaks kasvada värvikas ja eriline isiksus. Kuna aga mõjutatavusega samaväärselt on laps ka õpivõimeline, ei ole õrn suunamine üldsegi halb.
Ehk on lasteaias veel vara lapsest tehnikaspetsialisti vormima hakata, kuid reaalainetest väike aim anda ja ehk ka midagi huvitavat uustehnika vallast eksponeerida võiks küll, sest see arendaks lapse mõttemaailma, loovust ning annaks julgust oma seniseid fantaasiapiire ületada.
Last tuleks suunata erinevate valikute juurde ja teadvustada talle, millised on tema võimalused täiskasvanuna, mitte aga lapse valikud kitsendada, hakates teda juba maast madalast “ühe ja õige” poole suunama. Eduka ühiskonna võtmeks on õnnelikud inimesed. Õnn aga peitub valikuvabaduses.
Mida huvitavam on eriala, seda enam tahetakse seda õppida ja sellel alal ka tööd leida.
Samas, mida vähem lapsi ära hellitada ning mida enam neile algusest peale ilmaelu reaalsena näidata, seda enam võiks pehmete erialade asemel hakata neid huvitama just reaalained. Poleks halb osata selgitada ka lapsele, kuidas puldiga juhitav helikopter õhus püsib ja käsklustele allub.
Tänu mõttelaadi muutmisele väheneks arvatavasti ka selline ränk inseneripuudus, mis meie riiki ja ka ülejäänud maailma praegu vaevab.