Jääaja keskus on kuum koht

Jääaja vapiloom - mammut - tervitab teemakeskusesse saabujaid. Foto: Eero Vabamägi

Äksis kaks nädalat tagasi avatud jääaja keskus on kujunenud kohaks, kuhu tullakse nii lähedalt kui kaugelt, päevarekord on rohkem kui tuhat külastajat ja teemakeskuse kaugemad külalised olid saabunud Austraaliast.

Möödunud neljapäeva pärastlõunal oli jääaja keskuse esine parkimisplats ja tänavaäär külastajate sõidukitest tulvil ning piletikassas järjekord.

Vaike ja Enno Vissel olid sõitnud koos oma lastelaste, viie aasta vanuse Pärnvillemi ja üheksase Päikeriiniga Äksi Võrust. “Oleme jääaja keskuses jõudnud olla mõnikümmend minutit ja esmamuljed on väga positiivsed. Huvipakkuvaid eksponaate on palju. Eriti põnev tundub olevat lastelastel. Nemad ruttavad ühe huviväärsuse juurest teise juurde ja meie jookseme neile järele,” rääkis vanaema Vaike Vissel ja lisas, et kui lastelastel esimene avastamistuhin möödas, siis võtavad nad aega ja asuvad eksponaate uudistama kindlas järjekorras, et kogu ekspositsioonist hästi aru saada. Päikeriini esimeseks suureks elamuseks oli mammuti nägemine. “Ei oleks uskunud, et mammut on nii suur ja võimas loom. Ja millised vägevad võhad tal on!” oli Päikeriin üllatunud.
Tallinna elanik Ivica Mägi uudistas jääaja keskust koos poja Fredyga. Temale pakkus elamuse meie kaugete esivanemate koopa külastamine.

“Nii lapsele kui endale tundus väga põnev, et seinale saab ise koopamaalinguid teha, ja pojale pakkus rõõmu jääajal elanud loomade kujudega mängimine. Ja loomulikult uurisime huviga maailmakuulsate koopamaalingute koopiaid, mis seinu ja lage kaunistavad,” kõneles Ivica Mägi.

Äksi teemakeskuse tegevjuht, jääaja keskuse idee elluviija on virulane Asta Tuusti, kes on aastaid töötanud RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuhi ja looduskooli juhina. “Jääaja keskuse loomise mõte sündis kümmekond aastat tagasi Sagadis,” meenutas ta. “Idee hakkas arenema Saadjärve looduskooli avamisel 2004. aastal. Tänaseks on ideest saanud külastajates suurt huvi äratanud ja maailmas ainulaadne jääaja keskus.”

Asta Tuusti tutvustas, et teemakeskus, kus enam kui 2200ruutmeetrise näitusepinnaga ekspositsioon, räägib inimese arengust jääaja taustal, sest inimese kujunemisel mõtlevaks olendiks on tugev jääaja pitser – ellujäämiseks oleme pidanud aktiivselt kasutama oma aju.

Keskuses saab näha filmi, kus jääaja inimesed istuvad koopasügavuses ümber lõkke. Lähemal vaatamisel tunduvad koopamehe näojooned tuttavad. See on seesama jäämees, kes esimesel korrusel külastajaid tervitab. Samad näojooned on teise korruse giidil Kalevipojal. Kolmandal korrusel näeme giidina kõigile tuttavat Lääne-Virumaalt pärit meest Tanel Padarit.

Teisel korrusel võib arheoloogiliste leidude koopiate kaudu aimu saada, milliseid jälgi on meie esivanemad jätnud maapõue.
Väga põnev on laste mängunurk, mis on kujundatud koopana. Ka mängud ja tegevused on jääaja temaatikat järgides läbi mõeldud.
“Inimene on osa loodusest. Meile on antud võimalus saada osa sellest imelisest maailmast ja seda tundma õppida tänu loendamatutele uurijate põlvkondadele. Kogu jääaja keskuse ekspositsioon on koostatud sellisel põhimõttel, et inimene tajuks seoseid enese ja ümbritseva looduse vahel ning mõistaks oma rolli maailmas,” selgitas teemakeskuse tegevjuht Asta Tuusti.
Jääaja keskuse esimese korruse ekspositsioonisaali sisenemisel näeme erakordset vaatepilti, sest kohtume jääaja vapilooma mammutiga. Mammutite ümber on uhke dioraam ehk tükike loodust, milles nad võisid kunagi elada. Selline kooslus kujunes Eesti alale liustike sulamise järel.

Asta Tuusti kõneles, et mammuteid kui jääaja sümboleid on tihti kujutatud läbi sügava lume sumpamas ja lumetormis teed rajamas.
 “Nii võiksime seda tõesti kujutada, kui paneksime selle looma tänapäeva arktilistele aladele elama. Tegelikkuses oli mammutite elukeskkond avatud viljakas stepp ja lopsakad orud, kus kasvas palju kõrrelisi, õistaimi, põõsaid jms. Kliima oli mõõdukalt jahe ning külm tuul puhus põhja pool asuvate suurte jääväljade poolt. Võimalik, et isegi suvel võis stepialadel kohati õhukest lumikatet leida kliima kuivuse tõttu,” selgitas Asta Tuusti. Suveperioodidel võisid mammutid rännata põhja poole, avatud tundraaladele, nautides sealset päikest ja valgust.

“Arvatakse, et Euroopa viimased mammutid elasid Eestis umbes 10 000 aastat tagasi. Suur osa Eesti mammutileide on kaevetöödel tulnud välja liivast või kruusast. Mammutiluid on leitud ka lihtsalt maapinnalt. Mõnikord on need veekogu kaldal välja uhutud – Põhja-Eesti leiud. Harva on mammutijäänustele sattunud arheoloogid. Üks selline huvitav leid pärineb Lääne-Virumaalt.

Mammutivõha tükk avastati kultuurikihist keskmise kiviaja asulakoha kaevamistelt Kunda Lammasmäelt. Arvatavasti oli muistne inimene selle rannalt leidnud ja asulasse viinud. Tegelikult pärinevad kõik mammutileiud ikkagi mandriliustikust välja sulanud setetest, nagu on kinnitanud arheobioloog Lembi Lõugas,” valgustas leide Asta Tuusti.

Teemakeskusele lisab atraktiivsust jääruum, kus tutvustatakse jääd kui külmunud vett.

“Vesi on elu alus, vesi tekkis universumis juba enne päikesesüsteemi, veega mõõdetakse maailma, jää purustab kive jne – see pole sugugi kogu loend teemadest, mida käsitletakse. Külastaja saab katsuda jääd ja vaadata läbi mikroskoobi jäälilli. Samuti on võimalus kuulata, kuidas kõlab sõna “jää” erinevates keeltes,” tutvustas ta jääruumi.

Keskuse esimesel korrusel on ka jääelamuste ruum, kus lamamistoolides pikutades saab vaadata lakke projitseeritavat programmi põhjataevast, virmalistest ja lumesajust, mis on filmitud möödunud talvel Lapimaal.

Mitmed atraktsioonid on veel häälestamisel.

Teemakeskuse tegevjuhi arvates on Äksi alevik Saadjärve kaldal jääaja keskusele väga sobiv koht. “Ümbritsev maastik oma voorte, järvede ja kividega on jääaja liustike pärandus,” nentis Asta Tuusti. Äksis oli olemas Saadjärve looduskool ja selle kõrval asuv tühi spordihoone ootas rakendust.

“Tartu vallavanem Aivar Soop toetas ideed nii sõnades kui tegudes ning paljude inimeste koostöö tulemusena valmis põnev ekspositsioon, mis tutvustab jääaegu maailma ajaloo taustal, liustike pärandust meie maastikel ja eluslooduses ning tulevikuväljavaateid kliimamuutuste kontekstis. On ainulaadne, et üks omavalitsus võtab ette nii suure ja erilise loodushariduskeskuse rajamise,” rääkis Asta Tuusti.

Keskus avati külastajatele tänavu 10. juulil.