Olga Kiss: “Saksakeelsetest saadetest on keele õppimisel kasu”

Olga Kiss.

FOTO: Meelis Meilbaum

Juuli alguses toimus Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis ülemaailmne saksa keele olümpiaad, millest võttis osa ka Rakvere gümnaasiumi vastne abiturient Olga Kiss. Kooli saksa keele õpetaja Kalle Lina sõnul on Olga väga motiveeritud ja tubli õpilane, kellel keeleõpe sujub justkui iseenesest.

Kus olümpiaad toimus? Milline oli korraldus?

Toimus Frankfurdis kaks esimest juuli nädalat, osalejaid oli 50 riigist, kokku 100, igast riigist kaks.

Tehti tasemetest, et jagada osalejad vastavalt nende keeleoskusele rühmadesse. Rühmad olid A2, B2 ja C1. Mina sain C1 gruppi, milles oli 37 inimest, nende hulgas palju neid, kes pooleldi sakslased, näiteks Austriast pärit, üks vanematest sakslane ja nii edasi. Väga tugevad konkurendid.

Miks just teie valituks osutusite, et Eestit esindada?

Lisaks minule oli ka üks tüdruk Tartust, kes pääses samuti C1 gruppi. Aga konkreetselt mina sain olümpiaadile selle tõttu, et osalesin riiklikul saksa keele olümpiaadil ja jäin seal jagama 7.–8. kohta.

Muidu pääsevad ülemaailmsele võistlusele need, kes riigis on esikolmikus, aga tingimuseks on, et õpilane ei tohi olla elanud Saksamaal korraga rohkem kui kolm kuud. Seega ei vastanud riiklikul olümpiaadil eesotsas olnud õpilased sellele tingimusele.

Kas olite varem Saksamaal käinud?

Mina viibisin esimest korda, see oli üsna piinlik, kuna enamik olid selles riigis juba kolmandat-neljandat korda.

Milline oli keeleoskuse tase võrreldes Eestis üleriigilisel olümpiaadil osalejate omaga?

Võrreldes meie olümpiaadiga oli tase ikka palju kõrgem, võin öelda, et siinsel olümpiaadil oli mõni üksik sellise keeleoskusega nagu oldi C1 rühmas, kuhu minagi sattusin. Paljud rääkisid saksa keelt nii puhtalt, et see oli esialgu hirmutav.

Kui kaua olete saksa keelt õppinud?

Olen õppinud 3. klassist, aga juba 3. eluaastast olen vaadanud saksakeelseid multikaid. Minu grupis oli teisigi, kelle saksa keele huvi on saanud alguse multikatest ja filmidest.

Nii et telerivaatamisest võib ka kasu olla?

Sellest on väga suur kasu. Rääkima saksakeelsete saadete abil just ei õpi, aga keelest arusaamisele aitab see väga palju kaasa.

Kas kogu igapäevane suhtlus käis saksa keeles?

Kohapealne suhtlus käis saksa keeles. Muidugi oli A2 rühmas ka neid, kellega pidi kõnelema prantsuse või inglise keeles, aga muidu oli omavaheline suhtlus ikka saksakeelne.

Millised nägid välja võistluspäevad?

Päevad olid väga tihedalt sisustatud, vaba aega oli vähe. Äratus oli hommikul kell 7. Olime tüdrukutega neljakesi toas, mis tähendas, et ärkama pidi veelgi varem, sest vannituba oli ju ainult üks ning sinna pääsemise pärast käis tihe rebimine.

Kell 9 tuli juba koguneda ja ülesannetega pihta hakata, näiteks vanalinnas orienteeruda. Selle käigus veendusin, et Frankfurt on ikka väga ilus linn.

Esimesel kahel päeval tutvusime omavahel ja vaatasime linnas ringi. Siis hakkas juba päris olümpiaad pihta. Tuli ette seda, et viis-kuus tundi päevas pidime õppima, pärast tuli artikkel kirjutada. See oli natuke keeruline, sest kuigi olime ainult kolm päeva linnas olnud, pidime artiklis kirjeldama juba oma muljeid.

Mida siis kirjutasite?

Frankfurt on väga rahvusvaheline linn, kus kohtab igasuguseid inimesi. Alguses mõtlesin sellest kirjutada. Siis aga käisime raekojas linnapea vastuvõtul, kus nägin ühte abiellujate paari ja mulle meenus, et Rakvere linnuses saab pruut lasta oma neiupõlvenime kahurikuuliga lendu. Siis ma sellest kirjutasingi.

See tekitas žüriis väga palju elevust, pärast tuldi minult küsima, kas tõesti Eestis tehakse linnas niimoodi.

Kas ülesandeid pidi lahendama individuaalselt või oli ka rühmatööd?

Töötama pidi ka rühmas. See oli pisut raskem, sest tuli leida erinevate arvamuste seast see, mis kõigile sobiks, ja hiljem seda tutvustada.

Meie üheks teemaks oli näiteks raha, aga me ei tohtinud rääkida lihtsatel teemadel nagu taskuraha või muu selline. Pidime rääkima oma riigi majanduslikust olukorrast, kapitalismist.

Kuna minu rühmas olid ka õpilased Moldovast, Sloveeniast, Kreekast, tundus Eesti olukord võrdluses nende maadega ikka väga hea.

Lisaks keeleoskusele pidi olema siis ka lai silmaring.

Jah, lai silmaring oli kindlasti vajalik.

Mida ülesannete täitmise puhul konkreetselt hinnati?

Rõhutati, et oluline on loovus, et peab olema loominguline ja oskama teha koostööd oma rühmakaaslastega. See oli mõnevõrra isegi olulisem kui keeleoskus, mis mind natuke kurvastas.

Hinnati nii individuaalselt kui ka rühma, kuigi eks nõrk rühmakaaslane viis kõigi hindeid alla.

Kuidas teil kokkuvõttes läks?

Esikolme hulka ei saanud, kuid ei saa ka öelda, et oleksin oma rühmast kõige nõrgem olnud, sest žüriiliikmed jagasid nii mulle kui ka teisele Eesti tüdrukule palju personaalset tunnustust ja käisid rääkimas. Ei saa öelda, et nad igaühega individuaalselt suhelnud oleksid. Lõplikke punkte ei ole veel avaldatud.

Nõrgemas rühmas oleksite siis kindlasti esikolmikusse pääsenud?

(Naerab.) See mõte käis peast läbi küll, et kui teeks testi kehvemini ja saaks B2 rühma, siis oleks lihtsam. Siis aga mõtlesime teise Eesti tüdrukuga, et kui peaks juhtuma, et nõrgema tasemega rühmas ka midagi ei saavuta, siis oleks juba piinlik. Kui C1-s välja ei tule, siis ei ole nii hull.

Kes teie rühmas võitjaks tuli?

C1-s sai esikoha Bosnia-Hertsegoviina poiss, kes õpib koolis, mis on väga tihedates suhetes Goethe instituudiga, ja ta on väga palju Saksamaal käinud. Saksa keele tase oli tal tegelikult pea samaväärne nagu minul, aga tema suureks eeliseks oli see, et ta oskas saksa keeles luuletusi kirjutada.

Teise koha sai poiss Bulgaariast, tema oli seda kohta kindlasti väärt ja tema keeleoskus oli väga-väga hea.

Kolmanda koha sai Slovakkia tüdruk, aga see tuli kõigile üllatusena, sest tema saksa keele oskus oli tegelikult üsna nõrk.

Milliste kogemuste võrra olete pärast olümpiaadil osalemist rikkam?

Kindlasti oli väga oluline keelepraktika. Alguses mind natuke hirmutas see, et kogu aeg tuli saksa keeles suhelda, esialgu oli isegi pisike šokk ja tundus, et ükski sõna ei tule meelde. Aga see läks üsna kiiresti üle ja lõpuks kasutasid paljud mind elava leksikonina, kuna mu saksa keele sõnavara on üsna hea.

Muidugi sai ka palju uusi tuttavaid ja suisa sõpru, kellega suhtleme edaspidigi, ning juba on plaanid, millal tulevikus kokku saame.

Teil on kaasas toredate sõnumitega särk.

See on IDO 2012 T-särk, millele lasin kõigil sõpradel ja rühmakaaslastel lahkudes midagi ilusat kirjutada.

IDO on siis lühend sõnadest Internationale Deutscholympiade (rahvusvaheline saksa keele olümpiaad – toim.).

Kas tutvustasite teiste maade noortele ka eesti keelt? Kuidas nad sellesse suhtusid?

Eesti keel tundus neile esialgu väga teistmoodi. Kui kuuldi mind teise eesti tüdrukuga omavahel rääkimas, siis küsiti, et mis see oli.

Paljudel tekkis suur huvi meie keelest rohkem teada saada ja seda õppida. Nii õpetasimegi paljudele mõne lihtsama lause, väga meeldis “ma armastan sind” – kõla oli just see, mis võlus.

Aga mis võlub teid ennast saksa keele juures?

Mulle on see alati tundunud selline jõuline keel, vana ja ajalooline. Jah, ma tean näiteks, et prantsuse keel on väga romantiline ja inglise keel väga vajalik, aga saksa keel on neist minu jaoks ikkagi üle.

Lisaks ei saa alahinnata muidugi saksa keele vajalikkust, just Euroopas elades, kuna selle keele kõnelejaid on palju.

Alustate sügisel gümnaasiumi viimast klassi. Kas ka edasiõppimise plaanid on seotud saksa keelega?

Ma ei ole veel kindel, kas lähen õppima saksa filoloogiat, kuna seda õpib praegu mu vend. Pigem eelistan minna Saksamaale ülikooli, huvitab arstiteadus.

Olete pärit slaavikeelsest keskkonnast, seega pole ka eesti keel teile otseselt emakeel. Kumba on keerulisem õppida, kas eesti või saksa keelt?

Vist eesti keelt. Muidugi, kuna ma elan Eestis ja käin eestikeelses koolis, siis ma oskan seda ja kõnelen eesti keeles, kuid saksa keel on minu jaoks lihtsam.

    Tagasi üles