Muidugi sai ka palju uusi tuttavaid ja suisa sõpru, kellega suhtleme edaspidigi, ning juba on plaanid, millal tulevikus kokku saame.
Teil on kaasas toredate sõnumitega särk.
See on IDO 2012 T-särk, millele lasin kõigil sõpradel ja rühmakaaslastel lahkudes midagi ilusat kirjutada.
IDO on siis lühend sõnadest Internationale Deutscholympiade (rahvusvaheline saksa keele olümpiaad – toim.).
Kas tutvustasite teiste maade noortele ka eesti keelt? Kuidas nad sellesse suhtusid?
Eesti keel tundus neile esialgu väga teistmoodi. Kui kuuldi mind teise eesti tüdrukuga omavahel rääkimas, siis küsiti, et mis see oli.
Paljudel tekkis suur huvi meie keelest rohkem teada saada ja seda õppida. Nii õpetasimegi paljudele mõne lihtsama lause, väga meeldis “ma armastan sind” – kõla oli just see, mis võlus.
Aga mis võlub teid ennast saksa keele juures?
Mulle on see alati tundunud selline jõuline keel, vana ja ajalooline. Jah, ma tean näiteks, et prantsuse keel on väga romantiline ja inglise keel väga vajalik, aga saksa keel on neist minu jaoks ikkagi üle.
Lisaks ei saa alahinnata muidugi saksa keele vajalikkust, just Euroopas elades, kuna selle keele kõnelejaid on palju.
Alustate sügisel gümnaasiumi viimast klassi. Kas ka edasiõppimise plaanid on seotud saksa keelega?
Ma ei ole veel kindel, kas lähen õppima saksa filoloogiat, kuna seda õpib praegu mu vend. Pigem eelistan minna Saksamaale ülikooli, huvitab arstiteadus.
Olete pärit slaavikeelsest keskkonnast, seega pole ka eesti keel teile otseselt emakeel. Kumba on keerulisem õppida, kas eesti või saksa keelt?
Vist eesti keelt. Muidugi, kuna ma elan Eestis ja käin eestikeelses koolis, siis ma oskan seda ja kõnelen eesti keeles, kuid saksa keel on minu jaoks lihtsam.