Oandul tatsanud suur karu tekitas elevust

Karu. Foto: Sille Annuk

Eelmisel nädalal tatsas Võsu-Oandu matkarajal äsja ärganud isakaru, jättes endast maha hulga jälgi, mida said uudistada ka nädalavahetusel Võsu talvematkal käinud.

Oandu looduskeskuse juhataja, kohalik elanik Tiina Neljandik rääkis, et neljapäeval helistasid Võsu-Oandu matkarajalt suusatajad, kes teatasid suurtest karujälgedest, mis läksid üle suusaraja, siis natuke maad raja kõrval ning metsa all.

Karu jättis üle suusaraja tatsates jälgi kahte kohta, sisuliselt kümnekilomeetrise matkaraja otstesse.
"Oandu kandis, umbes poole kilomeetri kaugusel külast, oli mõmmik läbi trampinud terve astangualuse metsa," ütles Neljandik.

Kohad suusarajal, kus mesikäpp tatsanud oli, märgistati infotahvlitega ning nii said suure looma jälgi imetleda ka need, kes laupäeval Võsu talvematkal osalesid.

Suur isakaru

Loodusmees Peeter Hussar rääkis, et käis karu tegemistega tutvumas ning jäljed näitavad, et mõmmiku teekond võis sellel päeval olla umbes veerandsada kilomeetrit pikk.

"Tegemist on üksiku isakaruga, kelle esikäpa laius on 16-17 sen­timeetrit, võrreldav suure mehe saapajäljega," ütles Hussar.

Hussari sõnul arvanud ta alguses, et tegemist on karuga, kes samas lähedal talveunes olnud, kuid looma käitumist arvestades on metsaott kusagilt kaugemalt tulnud.
"Piirkonnas on paar karude talvepesa, kuid need mõmmikud pole veel väga suure tõenäosusega ärganud," lausus Hussar.

Mees rääkis, et Oandu kandis nähti mesikäpa jälgi ka umbes kuu aega tagasi. "Kui nüüd tuli juhtumisi mesikäpp matkarajale Kojakult ning suundus Oandule, siis läbis ta sama maa vastupidises suunas. Veebruaris oli loom ilmselt millegi segava peale üles ärganud ning toitu läinud otsima. Algul arvasin, et ta kusagil siin läheduses vahepeal edasi magas, aga nii see polnud."

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil ütles, et praeguseks on esimesed isakarud ärganud, kuid osa teeb veel talveuinakut.

"Üksikud loomad ärkavad enamasti märtsikuu jooksul," sõnas Männil. Emakarud poegadega aga magavad kuni aprillini lõpuni või mai alguseni, alles siis on pojad küllalt tugevad, et emaga kaasa minna, samuti on praegu looduses veel liialt vähe karude jaoks sobivat toitu.

Männil lausus, et kirjelduse järgi võib eelmisel nädalal Oandu-Võsu matkarajale jälgi jätnud mesikäpp olla sama, kes uitas sealkandis kuu aega tagasi.

"Veebruaris karu tavapäraselt magab. Seda looma oli miski häirinud, et ta talvepesast lahkus," ütles Männil.

Pojad jäid emata
Vahel võib juhtuda, et kas siis inimese häirimise peale või mingil muul põhjusel ärkab üles ka emakaru ning võib pojad hüljata. Kui pojad jäävad omapead, nad talve üle ei ela.

Tänavu talvel on Nigula metsloomade taastuskeskusesse kosuma viidud viis karupoega, neist kolm Tartu- ja kaks Pärnumaalt.

Nigula metsloomade turvakodu perenaine Kaja Kübar ütles, et praegu on loomakeste tervis hea, kuid alati võib ette tulla tagasilööke.

Jaanuaris Tartumaalt Nigula metsloomade taastuskeskusse viidud kolm emakarust mahajäetud mõmmikut kaalusid algul alla kahe kilo ega suutnud peadki hoida, kuid õppisid õnneks kiiresti luti abil piima imema.

"Kui karudest saavad elujõulised loomad, püüame nad kindlasti metsa tagasi lasta," ütles Kaja Kübar.